Ginter Kofkinist: mõistliku menetlusaja kohta reeglit ei ole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaan Ginter.
Jaan Ginter. Autor/allikas: ERR

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter kommenteeris ERR-ile Harju maakohtu otsust lõpetada ärimees Alexander Kofkini osas kohtumenetlus mõistliku menetlusaja aegumise tõttu ning ütles, et selle kohta ei ole absoluutset reeglit.

Kuidas saab olla nii, et meil on altkäemaksu vahendaja, küll aga ei ole meil kohtus süüdi mõistetud seda, kes altkäemaksu sai, ega seda, kes altkäemaksu andis?

Antud juhul Kalev Kallo mõisteti süüdi altkäemaksu vahendamises. Jah, kohtuotsuses ühtegi isikut altkäemaksu andmises süüdi ei mõistetud. Aga see kriminaalasi on olnud nii pikk, et osa süüdistatavaid on jõudnud juba varem seisukohale, et nad ei taha nii pikalt selles menetluses olla. Näiteks Hillar Teder nõustus kohtuasja lõpetamise oportuniteediga. Võimalik, et kui ta oleks edasi menetluses sees olnud, oleks võib-olla tulnud täna ka tema suhtes õigeksmõistev otsus. Aga, et Teder oportuniteediga nõustus, siis sellega ta nõustus, et tema on altkäemaksu pakkunud. Ja nüüd võtja, Edgar Savisaare osas, tema tervislik seisund halvenes niivõrd, et tema suhtes kohtumenetlust ei saanud jätkata. Ja sellepärast meil ka altkäemaksu võtjat ei ole vastutusele võetud.

Edgar Savisaar saab kohtuotsusega tagasi õigusabikulud ja temalt ära võetud sularaha summas 80 000 eurot. Kuidas Edgar Savisaarele vaadata just läbi süütuse presumptsiooni? On ta nüüd kõiges õige või saab teda ikkagi vaadata mingis avalikus käsitluses ka kui altkäemaksuvõtjat?

No süütuse presumptsiooni mõttes isegi Kalev Kallo suhtes veel praegu me ei saa ütelda, et ta kindlasti on kurjategija, sellepärast, et meil ei ole süüdimõistvat kohtuotsust, mis oleks jõustunud. Praegu alles esimese astme otsus tuli välja ja resolutiivosaga. Aga Savisaare suhtes ei olegi tulemas ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust, mis saaks jõustuda. Järelikult me ei saa ka ütelda, et ta tõepoolest süüdi oleks, sest süütuse presumptsioon eeldab, et kõiki isikuid, kelle suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, me ei saa käsitleda süüdi olevatena.

Ehk siis selles vaates Edgar Savisaar on kõiges õige, ta ei ole mingil moel kuritegu toime pannud?

Me ei saa ütelda ka, et ta õige on, sellepärast, et ka õigeksmõistvat kohtulahendit, meil ei ole. Lihtsalt tema suhtes situatsioon, jäigi ebaselgeks. Sellisel ebamugaval põhjusel, et tema tervislik seisund lihtsalt halvenes nii palju.

Kofkini puhul otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada ebamõistliku menetlusaja täitumise tõttu. Mida see tähendab? Mis hetkedel saab üldse sellist paragrahvi kasutada?

No see tuleneb nüüd Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist. Seal on kirjas, et meil kõigil on õigus, et meie suhtes kriminaalmenetlused toimuks ausal viisil, sõltumatus kohtus ja mõistliku aja jooksul. Mille pärast see mõistlik aeg sinna sisse pandud on see, et siis riigivõim ei saaks kedagi ebamõistlikult pika menetlusega väsitada. Sellel menetlusel selgelt on omad negatiivsed tagajärjed ja kui võtame ka selle Savisaare menetluse, siis ilmselgelt ka see on põhjus, mille pärast osa süüdistatavaid on varem juba sealt menetlusest väljunud.

Nüüd, kui pikk see mõistlik menetlusaeg on, selle kohta mitte mingisugust sellist absoluutset reeglit ei ole, see sõltub väga palju sellest, et kui keeruline asi oli ja kuidas käitusid ühelt poolt süüdistatava pool ja teiselt poolt menetlejad. Ja neljas asjaolu, mis arvesse tuleb, on see, et kuivõrd segav see menetlus süüdistatava suhtes oli. Kofkini puhul, ta ei olnud vähemalt vahi all. See ei olnud nüüd suur probleem, aga ilmselgelt siis ei olnud näha, et ta ise oleks kuidagi seda menetlust venitanud ja tõenäoliselt siis esimese astme kohus asus seisukohale, et riik on siin menetluses ebapiisavalt aktiivne ja efektiivne olnud ning see menetlus on läinud ebamõistlikult pikaks.

Seda, mis järgnevad kohtuinstantsid otsustavad - see ei ole sugugi nii kindel, seal on võimalik, et, et tuleb veel muutusi.

Küsin teilt ka sellist üldistavat kõrvalpilku kogu sellele protsessile. Siis kui protsess algas 2014. aastal, läks ju prokuratuur suure hooga peale ja tundus, et karistuse saab selline suur korruptsioonivõrgustik. Nüüd meil on üks altkäemaksu vahendaja esimeses astmes süüdi mõistetud ja üks oportuniteediga lõppenud asi. Kas, kas kuskil oldi liiga uljad või kuskil oldi liiga aeglased?

No seda on raske praegu ütelda, kuna kriminaalasja materjalid praegu veel ei ole avalikud, need saavad avalikuks pärast kohtuotsuse jõustumist. No meil ei ole kohtuotsuse enda tekste olemas, kus oleks neid kõiki tõendeid hinnatud. Kõrvalt võib jääda mulje, et oli väga suur soov Savisaare kriminaalasi teha.
Kuivõrd see põhjendatud oli, no me peame nägema, et mis need materjalid näitavad.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: