"Olukorrast riigis" Savisaare protsessist: kahtlused kallutatuses püsivad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Niinimetatud Edgar Savisaare kohtuprotsessi käik, mille mitmete osaliste suhtes Harju maakohus lõppeval nädalal otsuse tegi, jätab üles kahtlused, et tegemist võis olla poliitiliselt motiveeritud kohtupidamisega, leidsid Vikerraadio saate "Olukorrast riigis" juhid pühapäeval.

"Tegelikult selle protsessi juures on kõige suurem küsimus - kas tegemist oli poliitilise protsessiga? Ehk siis - kas kogu see asi oli kokku pandud selleks, et kõrvaldada võimult opositsiooniliider Edgar Savisaar," küsis ajalehe Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau.

"Näes seda, kuidas järjest tõendid, millega on Savisaare vastu kohtusse mindud, ära kukuvad, osutuvad tõestamatuteks süüdistusteks, kuidas protsessiga ei ole suudetud õiguspäraselt edasi minna, - ei peaks ju nii olema, et kaitsepolitseil on õigus inimesi lõputult pealt kuulata ja solgutada, selleks võiks olla mingi mõistlik aeg. Ja kui selle mõistliku aja jooksul ei suudeta asjadega toime tulla, siis lõpuks jääb sellest kõigest mulje, et mindi hurraaga välja lootuses, et ehk õnnestub tõestada. Ja kui ei õnnestunud tõestada, siis lõpuks venitati, venitati, venitati nii kaua, et lõpuks enam keegi ei mäleta, kuidas see protsess algas. Et prokuratuur jumala eest ei peaks tunnistama, et jah, me eksisime, kui me selle süüdistuse üldse alguses esitasime," rääkis Karnau.

"Kui kindlaid tõendeid ei ole ja kui on korduvalt olnud kahtlusi selles, et kohtu alla antud inimesi on püütud täiendavalt survestada selleks, et nad sõna otseses mõttes valetaksid Savisaare peale, siis ma jõuan ringiga tagasi selle esimese kahtluse juuurde, et kas tegemist oli poliitilise protsessiga opositsiooniliidri kõrvaldamiseks? Ma ei võta endale julgust, et sellele kas-küsimusele vastata "Jah!" aga nagu kuulete mu jutust, siis kunagi ei ole asjad maailmas must-valged, et ühelegi kas-küsimusele ei saa vastata "jah" või "ei"," rääkis Karnau. "Aga kui seda protsessi jälgida, kuidas need asjad on käinud, kuidas Savisaare kõrvaldamine on Eesti poliitilist süsteemi mõjutanud, siis vähemalt mina saan asjadest niimoodi aru, et kui oleks mõõdik, mille ühes otsas on "jah" ja teises "ei", siis pigem oleks osuti ikka sinna jah-poole kaldu. Ma ei tea, kas saab öelda, et tegu oli poliitilise protsessiga, aga tundub, et õiguskaitseorganeid väga tugevalt mõjutas eelarvamus ja soov Savisaarele ära teha, soov Savisaar võimult kõrvaldada. Siseveendumus, millele kindlaid tõendeid ei olnud, et Savisaar on võimu kuritarviatnud, et ta on altkäemaksu võtnud," jätkas ta.

Teda toetas ka teine saatejuht Marju Himma, kes märkis, et kohtuotsus, milles sai karistada väidetava altkäemaksu vahendaja, aga mitte altkäemaksu andja, tekitab küsimusi. "Ma pean tunnistama, et kogu see protsess nende aastate jooksul, mis see on kestnud, on samm-sammult tõestanud usaldamatust õigussüsteemi suhtes - et see tegelikult õigluse koha pealt ei pea hästi paika. Ning teisalt käib võistlus mitte õiguse peale, vaid selle üle, kellel on tugevamad advokaadid," rääkis Himma. "Ja kui (Savisaare adovokaat Oliver) Nääs ka pärast otsust kommenteeris, et kogu selles protsessis oli algusest peale märke, et tegelikult ei tegeletud kuriteo kahtlustega, vaid Edgar Savisaare isikuga ja et protsessis oli näha, et paljudele isikutele pakuti võimalust vabaneda vastutusest kohe, kui nad ütlevad midagigi Savisaare kohta, siis peab tunnistama, et ma siinkohal Nääsiga ka nõustuksin," tõdes ERR-i toimetaja Himma.

Karnu meenutas ka kunagist juhtumit, kus kaitsepolitseist lekkis Postimehesse materjal, kus väideti, et Savisaar on mõjuagent, aga hoolimata sellest, et ta justkui oleks seadust rikkunud, tema üle kohut ei mõistetud. "Kui Savisaar tõesti käis Venemaa tippjuhtkonnalt raha kauplemas, siis see kindlasti oleks olnud oht Eesti julgeolekule. Aga kuidas see olukord lahendati, aru ei saa - võtke tõendid ja viige ta kohtu alla!" ütles Karnau.

Himma viitas siinkohal meetodile, kus taoliste infoleketega luuakse avaliku huvi foon ja eelhoiak ühiskonnas, et selle pinnalt sihtmärgi kohta uusi andeid koguda

Lisaks arutasid saatejuhid sel nädalal avaldatud Eesti Välispoliitika Instituudi raportile toetudes Eesti välispoliitilise tegevuse üle, Tartu Keskerakonnas jätkuvate segaduste ja ahistamisjuhtumite üle kõrghariduses.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: