Neljapäeval tuli Savisaare kohruprotsessi motiveeritud kohtuotsus, mis on päris paks, 87 lehekülge. Kas olete selle jõudnud juba läbi töötada ja millise mulje see teile jätab?

Ma olen selle otsusega tutvunud pealiskaudselt. Ja ma leian, et nende seisukohtadega, mida prokuratuur esitas esimeses kohtuastmes, ei ole selle otsuse tegemisel arvestatud kõikides osades. Nii et kindlasti leiab prokuratuur võimaluse ja põhjenduse selleks, et seda otsust vaidlustada.

Selles kohtuotsuses on erinevad osasid. Mille te välja tooksite, millega ei ole kohus arvestanud?

Kokkuvõttes on prokuratuur rahul sellega, et Kalev Kallo suhtes tehti süüdimõistev otsus talle ette heidetud altkäemaksu kuriteo poolega, kuid kõikides teistes osades on kohus teinud otsuse, mis ei olnud prokuratuuri soovide järele. Nii et kõigis neis osades on tõenäoline, et prokuratuur otsuse ka vaidlustab.

Nii et kõik, mis on õigeks mõistetud ja ka menetlustähtaja möödumine, kõik selle prokuratuur ka vaidlustab?

Jah. Prokuratuur vaidlustab nii menetlustähtaja möödumise osas selle otsuse kui ka süüdistatavate õigeksmõistmise osas.

Menetlustähtaja möödumise kohta on motiveeritud kohtuotsuses huvitav märkus, kus kohus viskab kivi prokuratuuri kapsaaeda. Et oli mingi periood, kus ei kohtueelsel uurimisel kohtu hinnangul ei liigutatud midagi. Millest need etteheited tulenevad?

Selle osaga kohtuotsusest pean ma veel lähemalt tutvuma, aga minu hinnangul ei ole võimalik teha prokuratuurile või menetlusasutustele etteheiteid selles osas, et menetlus on läbi viidud tegevusetult.

Samas on kohtuotsuses välja toodud, et Alexander Kofkini puhul oli menetlusaeg liiga pikk, kaheksa aastat. See ongi kaunis pikk aeg ja äkki ongi mõistlik ära lõpetada?

Selle mõistliku menetlustähtaja osas on prokuratuur enda seisukohta avaldanud varasema menetluse raames mitu korda. Kahel korral on kohus keeldunud kaitsja taotlusel menetlust lõpetamast, kuigi kaitsja on varasemalt ka nendele samadele argumentidele tuginenud. Kaitsja argument, et Alexander Kofkini suhtes on menetlus kestnud üle kaheksa aasta, põhineb tegelikult faktil, et Alexander Kofkinit on lisaks altkäemaksu kuriteo episoodidele seostatud ka võimalike varasemate tegudega. Prokuratuur on alati avaldanud selle käsitluse, et kahte eraldiseisvat kuritegu ei saa võtta ühe tervikuna. Ja kohus on sellega varasemalt nõustunud. Ma pean kindlasti lähemalt tutvuma kohtu argumentidega selle osas.

Rääkides Vello Kunmani kaasusest, siis kohus on seal välja toonud, et Villu Reiljani ütlusi ei saa võtta usaldusväärselt. Kuidas te sellele vaatate?

Ka selle osaga kohtuotsuses olen ma tutvunud ja kindlasti kaalun selle asja osas kohtuotsuse vaidlustamist. Varasemas kohtupraktikas ei ole tegelikult avaldatud seda, et ühe menetlusosalise nõustumine kokkuleppega tooks automaatselt kaasa tema ütluste mitteusaldusväärsuse.

See tundub teile kummaline?

Kohtuotsust pealiskaudselt vaadates tundub see olevat mulle küsitav ja tundub olevat alusena kohtuotsuse vaidlustamiseks.

Aivar Tuulbergi puhul on kohus välja toonud, et ammendavaid tõendeid ei ole, et Tuulberg oleks andnud 50 000 ja 30 000 eurot Edgar Savisaarele. Kas neid ammendavaid tõendeid siis pole või on?

Olen selle osaga kohtuotsusest väga põgusalt tutvunud ja väga süvenenud veel pole. Ma saan öelda enda seisukohti kohtuvaidlustest. Prokuratuur avaldas kohtuvaidlustes selle seisukoha, et alati kohtupraktika kohaselt ei saagi kõik tõendid olla otsesed ja väga selged. Kohtupraktikas on lubatud inimese suhtes süüdimõistev otsus teha ka tuginedes kaudsetele tõenditele.

Kohus leidis, et kui lindi pealt on kuulda kotiluku lahti või kinni tõmbamise heli, siis ei saa seda kuidagi seostada Tuulbergi poolt väidetavalt Savisaarele raha üle andmisena. Miks te üldse lähete selliste kaudsete tõenditega kohtusse?

Ma saan rääkida üldistatult korruptsioonikuritegude menetlemisest. Korruptsioonikuriteod on väga rasked peitkuriteod ja me näeme enda praktikast sageli, et alati üritavad selliste tegude osapooled varjata oma jälgi, varjata enda tegevust ja kõike võimalikku teha konspireeritult. Ja loomulik on see, et korruptsiooni kuritegude puhul ei pruugi olla ka selliste tõendite jälgimine või talletamine väga kerge. Ja mõnedes olukordades see võibki olla võimatu.

Mida prokuratuur sellest väga pikast ja laiast kohtuasjast on õppinud või kõrva taha pannud?

Seda, mida täpselt sellest õppida ja kõrva taha panna, seda saab öelda alles siis, kui selles kriminaalasjas on jõustunud alles lõplik kohtuotsus.