Linnavalitsus põhjendas tasuta ühistranspordi laiendamisest keeldumist mitme asjaloluga – esiteks toodi välja, et aastane piletitulu on viimastel aastatel olnud 4,5 miljonit eurot, millest linn ei saa täielikult loobuda.

Teiseks märgiti, et tasuta sõiduõiguse kehtestamine kõigile Eesti elanikele suurendaks probleeme Tallinna ühistranspordis.

"Need sõitjad, kes siiani on kasutanud Harjumaa avalikke maakonnaliine, istuksid linna piiril ümber Tallinna ühistransporti, millega kaasneks ülekoormus, samal ajal kui Harjumaa liinid sõidaksid linna piires alakoormatult. Tallinna ühistranspordil ei jääks saamata mitte ainult piletitulu, vaid suureneks ka dotatsioonivajadus täiendava mahu katmiseks," põhjendati otsuse seletuskirjas.

Samamoodi maakonnaliinide reisijatega käituks linnavalitsuse hinnangul ka need reisijad, kes praegu sõidavad linna Elroni rongidega, mis tähendaks veelgi kasvavat dotatsioonivajadust.

Kirjas märgiti, et kuivõrd erinevalt paljudest maakondadest ei kehtestatud Harjumaal maakonnaliinidel tasuta ühistransporti, siis ei ole ka Tallinnas põhjust seda teha.

Samas ei välista linnavalitsus, et tulevikus võiks Tallinnas olla tasuta ühistransport kõigile eestimaalastele – selleks on aga vajalik riigipoolne toetus. Praegu toetab riik linnasisest ühistransporti täpselt nulli euroga.

"Tallinna linn ja riik on arutanud Tallinnas tasuta ühistransporditeenuse pakkumist kõigile sõitjatele. Tasuta sõidu kehtestamine kõigile ühistranspordi kasutajatele tähendaks linna eelarvele umbes 20 miljoni euro suurust täiendavat kulu," märkis linnavalitsus.

See 20 miljonit sisaldab saamatajäävat piletitulu, täiendavat liiniläbisõidu kasvu, täiendavate bussijuhtide palkamist ning ametühingute survel iga-aastast palgatõusu, lisaks raha, mis kulub uute busside-trammide ostuks.

Praegu toetab riik umbes 50 protsendi ulatuses Tallinna bussiliine, mis jõuavad otsapidi välja naabervalda – näiteks liini 1A, mille lõpp-peatus on Viimsis ja liini 18, mis sõidab välja Saue valda Laagrisse. Taolisi liine on kokku kaheksa.

Linnavalitsus: ka piletisüsteem peab jääma

Teiseks tahab linnavolikogu eelnõuga kaotada ära kogu piletisüsteemi Tallinan ühistranspordis, mis tähendaks, et sõitjate jaoks kaoks valideerimise kohustus. Linnavalitsuse hinnangul saab elektroonilisest piletisüsteemist vajalikku infot, et planeerida liinivõrku ja -graafikuid.

"Valideerimisest saadavad andmed on vajalikud jätkusuutliku ühistranspordivõrgustiku arendamiseks ning sellest loobumist pole kavas üheski Eesti ühistranspordikeskuses. Valideerimisest saadav teave on vajalik transpordiameti sõitjateveo osakonna igapäevaste tööde planeerimise protsessis ning näiteks Tallinna tehnikaülikoolist tellitud liinivõrgu moderniseerimise uuringus oli valideerimisstatistika üheks tähtsamaks sisendiks," märgiti seletuskirjas.

Lisaks tähendaks piletisüsteemist loobumine lepingutrahve ja senise arendustöö prügikasti heitmist.

"Oleme loonud kaasaegse piletimüügisüsteemi, mida on viimasel kahel aastal täiendatud QR-piletitega ja võimalusega osta pilet kontaktivaba pangakaardiga. Sellest loobumine on majanduslikult põhjendamatu ning lisaks kaasneksid lepingu ennetähtaegse lõpetamisega märkimisväärsed sanktsioonid," märkis linnavalitsus.

Seletuskirjas lisati, et valideerimiskohustusest ei saa loobuda ka selle pärast, et elektroonilisest piletisüsteemist saadavate valideerimiste andmete alusel finantseeritakse üle Tallinna linna halduspiiri sõitvate bussiliinide kulusid riigi, erinevate kohalike omavalitsuste ja Tallinna linna vahel.