Psüühikahäiretega laste puude määramine tekitab vastuolusid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lapsed ja noored.
Lapsed ja noored. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Eesti Psühhiaatrite Selts pole rahul sotsiaalkindlustusameti tegevusega, mis seab piiranguid psüühikahäiretega laste puude raskusastme tuvastamisel. Seltsi hinnangul on seatud piirangutel ebaselged põhjused, mis omakorda mõjutavad negatiivselt psüühikahäiretega laste edasist toimetulekut.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi rahulolematus sotsiaalkindlustusameti tegevuse suhtes põhineb eelkõige lapsevanemate tagasisidel, mille järgi on möödunud aasta jooksul tekkinud olukord, kus puudega alaealistele, näiteks autismispektri häirega lastele, ei määratud enam puuet.

"Mitmetel juhtudel, kus varasemalt oli puue määratud, jäeti see nüüd määramata. See ei olnud sajaprotsendiline, aga juhtumid, mis vajasid rehabilitatsiooniplaani alusel jätkuvalt just neid teenuseid, neil mingil põhjusel lõpetati siis ära see puude määramine," ütles seltsi lastepsühhiaatria sektsiooni juht Marja-Liisa Samoldin.

Autismispektri häirega lapse jaoks on Samoldini sõnul puude saamine aga oluline, sest see võimaldab koostada rehabilitatsiooniplaani, mis siis omakorda on aluseks vajalikele teenustele ligipääsemiseks, näiteks tugiisikuteenus ja eripedagoogiline-logopeediline arendustegevus.

"Kui me mõtleme autismi – seda ravimiga ei saa ravida. See ongi selline seisund, mille abi tähendab vajalikke teenuseid. Neil lihtsalt tekivad kaasuvad häired, kui nad ei saa vajalikku abi. Näiteks käitumishäirete hulk suureneb, sellised kriisiolukorrad, mida me ka meedias kuuleme tihti, koolides eksole, et need võivad ägeneda, kui lapsel ei ole tugiisikut," selgitas Samoldin.

Seega pole Samoldini sõnul õige, et autismispektri häirega laste nii öelda uued puudetaotlused eitavate vastustega lastevanematele tagasi saadeti.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee kinnitab, et teatud kitsendused mõningatele psühhiaatriliste häiretega lastele puude taotlemiseks tõesti loodi, sest varasemalt on puuet määratud diagnoosipõhiselt, nüüd on eesmärk vaadelda aga iga juhtumit eraldiseisvana.

Lahtvee ütleb, et vajadus muudatuse järele tuleneb statistikast. Kui näiteks 2009. aastal sai puude 66 aktiivsus-tähelepanu häirega last, siis eelmisel aastal oli see arv üle 1200.

Lahtvee sõnul otsib sotsiaalkindlustusamet praegu aega, et psühhiaatriate seltsiga kohtuda ja probleemi ulatust selgitada. Samuti tuleks koos mõelda, mis on võimalused, et puudest ilma jäänud lapsed saaksid siiski ligipääsu vajalikele teenustele. Ka Samoldini sõnul vajaks tegelikult läbivaatamist kogu rehabilitatsiooni- ja puudesüsteem, hindamaks, missuguseid tagajärgi erinevad otsused kaasa toovad.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik ütleb, et kavas on veebruaris esitada valitsusele erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamise analüüs ja ettepanekud. Üheks teemaks on muu hulgas ka puude määramine ja selle seotus erinevate teenuste ja muude hüvedega. Samuti on koostamisel vaimse tervise roheline raamat, kus kaardistatakse valdkonna kitsaskohad ja pakutakse lahendused vaimse tervise probleemidega inimeste paremaks toetamiseks laiemalt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: