"Äsja anti rõõmsalt teada, et Eestit ei ole unustatud ning põlevkivisektorist loobumise tagajärgede kompenseerimiseks on eraldatud EL-i kliimakava raames Eestile 125 miljonit eurot. 125 miljonit? On see nali?" küsib Asmann ajalehe arvamusküljel.

Asmann osutab, et 2018. aastal tootis Eesti põlevkivisektor 772 miljonit eurot lisandväärtust (ca neli protsenti SKT-st) ning otseste ja kaudsete maksudena laekus 122 miljonit eurot.

"See on panus majandusse ühel aastal. Kui eesmärk on kliimaneutraalsus saavutada aastaks 2050, siis järelejäänud 30 aastaga võiks sektor anda 23 miljardit eurot lisandväärtust ja 3,6 miljardit eurot maksupanust. Eesti on kümme aastat Euroopast ees ja juba täitnud oma 2030 kliimaeesmärgid ja juba lähedal 2040 eesmärkidele, isegi kui neid karmistatakse. Ootamata "õiglase ülemineku" toetusi, oleme 10–20 aastat varem olnud nõus oma majandust kahandama ühise eesmärgi nimel," märgib Asmann.

Asmanni sõnul tuleb Eestil teha otsus, kas loobuda põlevkivi väärindamisest kohe või tagada majandusharu töö vähemalt aastani 2050.

Euroopa Komisjoni voliniku Kadri Simsoni sõnul on üleminekufondist saadavad 125 miljonit eurot mõelud esimeseks seitsmeaastaseks finatnsperioodiks, mis algab järgmisel aastal.

"See 125 miljonit tuleb lisaks juba eelmise komisjoni poolt pakutud eelarveettepanekule ja ta suureneb selle võrra, et iga liikmesriik saab juurde panna poolteist korda oma teistest struktuurfondidest. Ja nagu ka ülejäänud Euroopa Liidu rahastuste puhul, sellele peab veel lisanduma 45 protsenti kaasrahastust riigi enda eelarvest," selgitas Simson "Aktuaalsele kaamerale".

Põlevikivist elektri tootmine on kõrge saaste tõttu hääbumas, kuid põlevikivitööstus ei kao Virumaalt kuhugi, ütles majandusminister Taavi Aas.

"Põlevkivi on väga väärtuslik tooraine ja kas või õlitootmine põlevkivist sälib veel väga pikka aega. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et selliste kütuste turg on olemas vähemalt aastani 2040. Nii et selles mõttes ei ole vaja hirmu tunda, et meil põlevikivitööstus kui selline ära kaob. Aga see, et me peame elektritootmisele leidma alternatiivseid võimalusi, on ka päris selge tänaseks päevaks," rääkis Aas.

Uue põlevkiviõlitehase ja eelrafineerimistehase rajamine ei tekita ka Euroopa Komisjonile probleeme, sest Eesti on Euroopa Liidu eesmärgist vähendada kasvuhoonegaase 2030 aastaks poole võrra, selgelt ees. Aasa sõnul hakkab Ida-Virumaal arenema ka tuuleenergeetika, sest 2024. aastal valmib Virumaale täiendav radar.