Eesti peab ebaõiglaseks, et riikidele eraldatavate summade arvutamisel võeti söetööstuse puhul arvesse tööhõivet selles sektoris, põlevkivitööstuses aga vastava statistika puudumisel tootmismahtu. Kui põlevkivitööstust ja söetööstust koheldaks samadel alustel, saaks Eesti rahandusministeeriumi hinnangul ligikaudu 40 miljonit eurot rohkem kui praegu Euroopa Komisjoni pakutud 125 miljonit eurot.

Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Komisjon rohelise kokkuleppe investeerimiskava, muuhulgas ka 7,5 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku fondi vahendite jagunemise riikide kaupa. Toetuste arvutamisel on võetud arvesse kõigepealt kasvuhoonegaaside heidet ehk majanduse süsinikuintensiivsust ja teiseks sotsiaalset mõõdet ehk tööhõivet süsinikumahukas tööstuses ning tööhõivet konkreetselt söesektoris. Turba- ja põlevkivisektori puhul puudub aga vastav tööhõive statistika, mistõttu on komisjon võtnud aluseks tootmismahud. Kui Eesti põlevkivisektori puhul oleks tootmismahu asemel arvestatud ligikaudu 6000 töökohaga tähendaks see rahandusministeeriumi hinnangul aga ligikaudu 40 miljoni euro suurust erinevust arvutuse lõpptulemuses. Euroopa Komisjoni pressiteenistus kinnitas rahvusringhäälingule, et arvutusmeetod on õiglane ja tasakaalustatud. Põlevkivi tootmismahu kaal arvutusvalemis tuleneb Komisjoni kinnitusel söe ja põlevkivi tootmismahtude suhtest Euroopas.

Põlevkivisektori tööhõive statistika puudub sellepärast, et liiga väheste ettevõtete tõttu selles sektoris ei tagaks statistika nõutavat konfidentsiaalsust. Tekkinud olukorra tõttu on Eesti statistikaamet palunud meie põlevkivisektori ettevõtetelt luba siiski vastav statistika Euroopa Komisjonile edastada.

Lisaks eelpool nimetatud kriteeriumidele on toetus läbi korrutatud vaesemaid riike soosiva kordajaga ja toetussummal riigi kohta on ülempiir kaks miljardit eurot ning alampiir, mille järgi toetus elaniku kohta ei saa üheski riigis jääda allapoole kuut eurot. Nii on tagatud see, et kõik riigid saavad siiski midagi. Kokkuvõttes on ligikaudu kaks kolmandikku õiglase ülemineku fondi vahenditest kavandatud liikmesriikidele, kelle SKP elaniku kohta jääb alla 90 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Suurima toetuse sellest fondist ehk kaks miljardit eurot saab Komisjoni ettepaneku kohaselt Poola. Võttes arvesse aga riigi elanikkonna suurust on Eesti edetabeli tipus 95 euroga inimese kohta. Eestile järgneb Bulgaaria 65 euroga inimese kohta, Euroopa Liidu keskmine on 17 eurot inimese kohta.

Mitmed liikmesriigid soovivad kuuldavasti suuremat selgust toetuste arvutuskäigu ja algandmete kohta. Samuti seisavad fondi teemal ees mitmed vaidlused Euroopa Liidu eelarveläbirääkimiste käigus. Eelarvest netokasusaajad ootavad, et see oleks värske raha eelarves, sissemaksjad soovivad, et see leitaks seni kavandatud eelarvest. Samuti võib küsimusi tõusta seoses kaasrahastamisega teistest ühetkuuluvuspoliitika vahenditest ning riikliku kaasrahastamise määradega. Lõpuks sündiv poliitiline kokkulepe peab kõikidele osapooltele vastuvõetav olema.