ERR Brüsselis: Martin Helme hinnangul on rohepöördeks vaja plaanitust rohkem raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid kliimaneutraalse majanduse investeerimiskava. Rahandusminister Martin Helme leiab, et plaanid jäävad vajadustele oluliselt alla, raha tuleb paljuski Euroopa Liidu teiste tegevuste arvelt ning samuti ei saa Eesti rahule jääda kivisöe ja põlevkivi erineva kohtlemisega toetuste arvutamisel.

Euroopa Komisjoni rohelise leppe investeerimiskava jõudis esimest korda rahandusministrite arutelule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti rahandusminister Martin Helme leiab, et rahasummad jäävad vajadustele suurusjärgu võrra alla ja paljuski tuleb raha teiste Euroopa Liidu fondide ja tegevuste arvelt.

"Rahandusministrid väljendasid selles küsimuses erinevaid seisukohti. Need seisukohad asetuvad aga laiemasse eelarvearutelu konteksti," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Helme ei ole rahul ka kivisöe ja põlevkivi erineva kohtlemisega õiglase ülemineku fondi arvutusvalemites.

"Balkani või Kesk-Euroopa kivisöetööstusele on see võti kuidagi soodsam kui meile. Meile küll öeldakse, et me saame per capita rohkem raha kui teised, aga see on tingitud sellest, et meil on hõredalt asustatud väikese rahvastikuga riik. Kui me vaatame selle tööstuse mõju majandusele, energiatööstuse mõju majandusele või energiaintensiivsusele, siis see võti on selgelt meie kahjuks," selgitas Helme.

Õiglase ülemineku fondi niinimetatud värskest rahast on Eesti ja eelkõige Ida-Virumaa toetusteks mõeldud 125 miljonit eurot, mis on 95 eurot inimese kohta. Järgmise riigi Bulgaaria toetus jääb 65 euro juurde inimese kohta.

Rohepöörde rahastamisel on toetustest olulisemadki laenud ja laenupoliitika. Fossiilse energeetika jaoks sulguvad laenukraanid praegu kiiresti. See tähendab, et Eestil on üha raskem leida laenuandjat võimaliku põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamiseks.

"Selle võimalusega, et erinevad Euroopa institutsioonid selles laenus ei osale, oleme arvestanud. Meil valitsuses on väga selge poliitiline tahe sellega edasi minna. Kui vaja on, siis teeme riigi võlakirjade kaudu, kui vaja, siis teeme börsil raha kaasamise kaudu. Selle taha me seisma ei jää," ütles Helme.

Ühe rahastamisvõimalusena nimetas minister Kolme Mere algatuse fonde.

Euroopa Liidus võib soov kliimainvesteeringuid toetada aga edaspidi kaasa tuua ka eelarvedistsipliini ja riigiabi nõuete lõdvendamise.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: