Kiiret põxitit ei tule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann kirjutas esmaspäeval Postimehes ilmunud arvamusartiklis, et põlevkivisektori hääbumine oleks Eestile kulukas ning Euroopa Liit seda ei kompenseeriks. Eesti Energia ning majandusministeeriumi sõnul samas kiiret põlevkivi kasutamisest loobumist ehk põxitit ei tule.

"Eesti valitsus näeb, et põlevkivienergeetika ümberkujundamine ning kliimaneutraalsuse eesmärgi poole liikumine ei ole kuidagi üksteist välistavad tegevused. Vastupidi. Tuleb endale aru anda, et kliimaneutraalsuse suunas liikumine tähendab muutusi ka põlevkivisektori jaoks. Need protsessid kulgevad paralleelselt vähemalt järgmised 20 aastat," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas ERR-ile.

"Teema kohe selgeks, et sellist asja, nagu kiire "põxit", ei tule. Esiteks on elektrienergiat meil lähikümendil endiselt vaja. Vana kaevu saab kinni ajada ikka siis, kui uus töötab. Kogu elektritootmise rohelise energiaga asendamine on pikk protsess ning seni peavad panustama varustuskindlusesse ka siinsed põlevkivielektrijaamad," lisas Aas.

Sama meelt on ka riiklik energiafirma Eesti Energia. Ettevõte ei näe vajadust põlevkivi väärindamise vähendamiseks.

"Tõsi on see, et põlevkivitööstus on muutumas. Väheneb põlevkivist otse elektritootmine ning suureneb efektiivne ja keskkonnahoidlik õli, gaasi ja elektri koostootmine. Samuti näeme, et mitmekesistub kütuste portfell senises põlevkivisektoris. Eesti Energia suudab elektritootmiseks kasutada soojuselektrijaamades põlevkivi kõrval ka puidujäätmeid ja turvast. Õli suudame toota lisaks põlevkivile ka vanarehvidest ja uurime võimalust plastjäätmetest õli tootmise alustamiseks. Nii on põlevkivisektor muutumas ka ringmajanduse keskuseks andes uue väärtuse muude sektorite jäätmetele," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Euroopa Liidu kliimapoliitika peamiseks nurgakiviks on heitekaubanduse süsteem (EU ETS). See süsteem näeb ette, et emissioonide vähenemine toimub turupõhiselt, lähtudes ETS-i süsteemis kujunevast CO2 hinnast. Sellest tulenevalt ei näe Eesti Energia praegu mingit põhjust mehhaaniliselt otsustada, et aitab nüüd küll.

"Kui õlitootmine on konkurentsivõimeline, siis tuleks sellega jätkata. Elektri tootmine põlevkivist CO2 hinna toimel juba väheneb ning lähtudes süsteemi ülesehitusest jõuab kunagi tõenäoliselt järg ka õlitootmiseni. Seega, õlitootmise tulevik sõltub 1) globaalsest nõudlusest naftatoodete järgi; 2) CO2 hinnast; ja 3) tehnoloogia arengust, näiteks CCS ehk süsinikupüüdmine," rääkis Luts.

Lisaks sellele näeb Eesti Energia suurt rolli Euroopa Liidu sees vedelkütuse tootmisel, vähendamaks Eesti sõltuvust importkütusest. Ligi 90 protsenti kütustest imporditakse väljastpoolt Euroopa Liitu.

"Ühtlasi võimaldab õlitootmisega teenitud raha suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse. Kirjeldatud mudel ei ole ainuomane Eestile, seda kasutab ka näiteks Norra," märkis Luts.

Ka majandusministeeriumi hinnangul peab põlevkivisektor liikuma edasi õlitootmise suunas.

"See on täna ka toimumas. Paratamatult on aja märk ka see, et iga uus tööstusinvesteering on targem, automatiseeritum ning digitaalsem, mis tähendab, et väiksem on ka vajadus tööjõule. Seega on igati mõistlik, et Euroopa Liit toetab inimeste ümberõpet ning majanduse restruktureerimist Ida-Virumaal. Aga see ei ole seotud eesmärgiga igasugune tegevus põlevkivisektoris sulgeda," ütles Taavi Aas.

Rahvusvahelised analüüsid näitavad, et vedelkütuste nõudlus säilib maailmas veel vähemalt aastani 2040, märkis Aas. "Seega näen, et põlevkivielektri tootmine asendub sujuvalt õli tootmisega, sealjuures näeme ettevõtete huvi teha investeering eelrafineerimistehas ehitusse, mis annab põlevkiviõlile puhtama kuju ja kõrgema hinna. Riik kindlasti toetab sellist lahendust."

"Lisaks Ahti Asmanni välja toodud EL-i õiglase ülemineku toetusele, mis on eelkõige mõeldud sotsiaalküsimuste lahendamiseks, suunab riik Eesti Energia lisaomakapitali, et saaks edasi minna uue õlitehase ehitusega. Eelrafineerimistehase eeldatav maksumus on umbes 650 miljonit eurot ning sellesse riigi poolt panustamise võimalusi praegu analüüsitakse. Oleme juba otsustanud investeerida uute radarisse 37 miljonit eurot, et vabastada sellega juba paari aasta pärast väga ulatuslikud territooriumid Virumaal uute tuuleparkide rajamiseks, mis samuti loob piirkonda töökohti," ütles Aas.

"Kokkuvõttes näen, et kaevurid jätkavad tööd, aga põlevkivi ei lähe enam sellises mahus Narva jaamade kateldesse, vaid õlitehastesse. Ja need inimesed, kes praegu töötatavad elektrijaamades, saavad loodetavasti edasi ametit pidada õlitööstuses. Samuti tekib juurde ümberõppe võimalusi, kui kellelgi selleks soovi on," lisas majandusminister.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi Ida-Virumaa sotsiaalküsimuste lahendamiseks kavandatud 125 miljonit eurot jäävad Eesti Energia hinnagul siiski väheks.

"Euroopa Komisjoni poolt välja käidud number õiglase ülemineku toetamiseks on pettumustvalmistav. Vajaliku summa suurus on vähemalt suurusjärgu võrra suurem," ütles Luts. Sama meelt oli ka Asmann oma arvamusartiklis.

Euroopa Komisjon energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on seda raha tegelikult rohkem, sest lisanduvad muud vahendid.

"See 125 miljonit on mõeldud esimeseks seitsmeaastaseks finantsperioodiks. Me teame, et kliimaneutraalsuse eesmärk on aastaks 2050, aga kuna 30-aastaseid finantsperioode ei ole, siis me esialgu räägime sellest käega katsutavast ajast," rääkis Simson.

Kokku võib Simsoni sõnul Ida-Virumaa sotsiaalprobleemide lahendamiseks olla vahendeid kuni 500 miljonit eurot. "See 125 miljonit tuleb lisaks siis juba eelmise Komisjoni poolt pakutud eelarveettepanekule ja ta suureneb selle võrra, et iga liikmesriik saab juurde panna poolteist korda oma teistest struktuurfondidest. Nii nagu ka ülejäänud Euroopa Liidu rahastuste puhul, sellele peab lisanduma 45 protsenti kaasrahastust riigi enda eelarvest. Meie jaoks on see tähtis seepärast, et see siis ligi 500 miljonit eurot aitab Ida-Virumaal panna töösse plaanid, milliseid töökohti luua tööstuses, mis on vähem saastavam, kui tänane põlevkivitööstus," ütles Simson.

Mida selle eest Ida-Virumaal täpselt teha võiks, ei ole veel selge. "Näiteks on võimalik toetada regioonis ettevõtluse mitmekesistamist, uute ettevõtete loomist, uute tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, saastunud alade korrastamist ning töötajate ümberõpet. Need on kõik väljakutsed, mis ka Ida-Virumaa kontekstis ei üllata kedagi. Fondi eesmärk ei ole tehaste sulgemine ning samuti ei ole see käsitletav kompensatsioonimehhanismina," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

"Majandus on kogu aeg muutumises," lisas Priit Luts Eesti Energiast. "Ühe sektori osakaalu vähenemine ei pruugi väljenduda kogu majanduse sama suures vähenemises. Selle jaoks õiglase ülemineku toetus ongi loodud, et põlevkivisektori vähenemisest suurt auku ei tekiks. 2018. aastal moodustas põlevkivisektori otsene maksutulu riigikassasse ainuüksi üle 122 miljoni euro. Panus SKP-sse on aastate jooksul jäänud vahemikku neli kuni viis protsenti. Kui põlevkivisektorit ei oleks, tuleks see panus asendada millegi muuga."

Viru Keemia Grupi (VKG) juth Ahti Asmann kirjutas tänases Postimehes, et Eesti peaks kiiresti otsustama, mida lähiaastail ette võtta põlevkivisektoriga. Lisaks märkis Asmann, et Euroopa Komisjoni pakutud õiglase ülemineku toetused ei kompenseeri kuidagi põlevkivisektori hääbumisega kaasnevat auku Eesti maksulaekumises ja majanduses tervikuna.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: