"Komisjonis on kõik parandusettepanekud läbi hääletatud ja komisjon tegi viis head ettepanekut, mida enamus toetas ja mis ka eelnõusse sisse võiks minna," ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk BNS-ile.

Ettepaneku kohaselt pikendatakse ka fondist väljumise etteteatamisaega praeguses eelnõus arvestatud ühe kuu asemel viie kuuni.

"Fondide laenulimiiti suurendatakse tänaselt 10 protsendilt 25 protsendini. Ühelt poolt siis selle jaoks, et kui peaks olema fondidest väljujaid, siis ei peaks kiireid müüke tegema. Teiselt poolt ka, kui on majanduses vaja elavdamiseks ettevõtjatele laenu anda, siis on võimalik, et pensionifondid võtavad maailmaturult odavamalt raha ja pakuvad seda Eesti ettevõtjatele," ütles Kokk.

"Väljamakse toimub ühe korraga, mitte nii nagu praegu eelnõus on 10 000 ja siis edasi pooleks kahel korral," märkis Kokk.

Pensioniseaduse jõustumise uueks tähtajaks on seatud 1. jaanuar 2021 ning esimesed väljamaksed teisest sambast tehakse sama aasta 1. septembril.

Koka sõnul on vastuvõetud muudatusettepanekutest üks olulisemaid see pensionifondist välja võetud summa ei lähe maksuvaba tulu arvestusse. "Kui inimesed võtavad 2000-3000 välja ja neil on sissetulek täna selline, et nad saavad 500 eurot tulumaksuvabalt, et see ei läheks siis maksustamisele," märkis Kokk.

Kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu läbis 2. detsembril riigikogus esimese lugemise.

Valitsuse algatatud eelnõuga tehakse muudatused teise pensionisamba regulatsioonis pensionikogujatele täiendavate valikuvõimalusi lisamiseks. Sealhulgas tekib inimestel võimalus pensioniraha teises sambas mitte koguda. Seda võimalust saavad kasutada nii need, kes muudatuste jõustumisel on teise sambaga juba liitunud kui ka need, kes seda veel ei ole.

Sutt: see eelnõu lammutab 17 aasta töö

Rahanduskomisjoni liige Andres Sutt (Reformierakond) ütles saadetud kommentaaris, et tal on "häbi ja kurb", kuidas riiki lõhutakse. "Rahanduskomisjoni hääletus on tehtud – 955 muudatusettepanekut 956-st ei leidnud häältega 5:6 (opositsioon:koalitsioon) toetust; ettepanek lubada teise samba fondiosakute tagatisel laenu võtta ei saanud ühtegi poolthäält," märkis ta.

Suti sõnul said koalitsiooni häältega õnnistuse põhimõtted, mis teenivad üht eesmärki – võimalikult palju raha välja, võimalikult kiiresti ja maksusoodustusega.

"Küll said koalitsiooni häältega õnnistuse põhimõtted, mis 1) teevad võimalikuks kogu raha korraga väljavõtmise, 2) ei arva II samba väljamakseid maksustatava aastatulu hulka (rakendub ühetaoline 20-protsendine maksumäär), 3) raha väljavõtmine on viiekuuse etteteatamisega, 4) fondidel on õigus võtta kuni 25% protsenti laenu ning 5) seadus jõustub 1. jaanuaril 2021 ja esimesed väljamaksed on septembris 2021, "juhuslikult" just enne kohalikke valimisi," kirjutas Sutt.

"Ma ei pidanud võimalikuks osaleda nende põhimõtete hääletamisel ettepandud kujul. Kuid kui laual olnuks konkreetsed ettepanekud, oleksin andnud vastuhääle. Nii nagu ma teen seda riigikogu saalis," ütles Sutt.

Suti sõnul seob valitsus järgmisel nädalal teise samba lammutamise usaldushääletusega, et kiirkorras ja sisulise aruteluta eelnõu kohe vastu võtta.

"Nii hääletab riigikogu eelnõud, mis lammutab Eesti pensionisüsteemi, mida 17 aastat on ehitatud ja paremaks tehtud. Mis saab pensionitest ja pensionäridest ning katkisest pensionisüsteemist, ei ole valitsuse mure. Ent vastutus selle eelnõu tagajärgede eest lasub peaminister Jüri Ratasel isiklikult ning neil saadikutel, kes annavad eelnõule oma poolthääle," ütles Sutt.