Valitsus saatis pensionireformi eelnõu riigikokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580125200000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Valitsus kiitis esmaspäevasel istungil heaks kogumispensioni reformi eelnõu, mille teine lugemine ja lõpphääletus toimub koos valitsuse usaldushääletusega riigikogu täiskogu istungil sel kolmapäeval.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsus andis esmaspäeval heakskiidu pensionireformile ning seisab inimeste õiguse eest teha oma tulevikuvalikuid paindlikumas ja õiglasemas pensionisüsteemis.

Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on - kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemaksed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.

Inimesed, kes omal ajal teise sambaga ei liitunud, saavad selleks nüüd võimaluse. Vanuselisi piiranguid liitumisele pole. Sissemakseid ei saa enam teha inimene, kes saab juba teisest sambast pensioni.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaalmaksust.

Pensioniks kogutut saab ise edasi investeerida 

Uue võimalusena saavad inimesed oma teise sambasse kogutud raha ise edasi investeerida. Selleks tuleb esitada vahetamise avaldus, millega tehakse teise samba fondiosakud rahaks  ja kantakse see pangas inimesele avatud pensioni investeerimiskontole. 

Pensioni investeerimiskontole saab kanda nii seni kogutud pensioniraha kui suunata sinna uued teise samba sissemaksed – muud raha sinna kanda ei saa. Raha saab pensioni investeerimiskontolt välja võtta samadel tingimustel kui pensionifondist. See tähendab, et üldiselt tuleb oodata pensionieani, kuid vajadusel saab teisest sambast koos rahaga välja astuda ka varem. 

Sarnaselt fondide vahetamisele võib inimene liigutada oma raha pensioni investeerimiskonto ja teise samba fondide vahel. Näiteks investeerida mõnda aega iseseisvalt, jõuda järeldusele, et see pole tema jaoks ehk parim lahendus ning pöörduda siis tagasi mõnda fondi. 

Pensioni investeerimiskonto vahendeid saab investeerida sarnaselt tavapärase investeerimiskontoga – näiteks väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. 

Pensionieas raha välja võtta on soodsam

Pensioniikka jõudes on iga inimese enda valida, kas võtta kogu raha korraga välja või teha seda tähtajalise või eluaegse pensionina. Kui teisest sambast võetakse raha kasutusse eluaegse pensionina või pika tähtajalise pensionina, kus raha on jaotatud vähemalt inimesel keskmiselt elada jäänud aastatele, siis sellistelt väljamaksetelt tulumaksu tasuma ei pea.

Lühema tähtajalise pensioni puhul ja kogu raha pensionieas korraga välja võttes tuleb sellelt tulumaksu tasuda vähem kui raha varem välja võttes – 10 protsenti tavapärase 20 protsendi asemel.

Teisest sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni ikka jõudmist, aga ka siis, kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime.   

Väljamaksed ei mõjuta inimese maksuvaba tulu arvestust.

Teisest sambast lahkumiseks tekib kaks võimalust

Võrreldes kehtiva korraga saavad soovijad pärast eelnõu seadusena jõustumist pensioni kogumise teises sambas lõpetada. Seda on võimalik teha kahel viisil:

Inimene peatab maksed teise sambasse, kuid jätab kogutud raha sambasse edasi kasvama. 

Teise võimalusena saab sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Raha väljavõtmisega lõpeb ka maksete tegemine teise sambasse.

Kui inimene on sambast lahkunud, ükskõik, kas peatanud ainult maksed või võtnud kogutud raha ka välja, on tal võimalik sambaga kümne aasta möödumisel uuesti liituda. Pärast seda on tal kümne aasta möödudes veel üks kord võimalik sambast lahkuda – lõpetada lihtsalt maksed teise sambasse või võtta välja ka kogunenud raha.

Kui inimene on sambast teist korda lahkunud, siis uuesti liituda ja makseid teha ta enam ei saa. Seega ei kogune inimesele teise sambasse enam raha ja pensionieas jääb talle üksnes esimese samba pension.   

Raha väljavõtmisel sambast lahkumisel tuleb arvestada sellega, et väljamakse tehakse ühes osas ja välja makstakse kogu raha, mis inimesel teise sambasse kogunenud on. Väljamakselt tuleb tasuda 20 protsenti tulumaksu, kuid maksuvaba tulu arvestust teise samba väljamakse ei mõjuta.

Inimesed, kes liituvad vabatahtlikult teise sambaga esimest korda, saavad raha kõige varem sambast välja võtta või maksete tegemise lihtsalt lõpetada siis, kui liitumisest on möödunud vähemalt kümme aastat.

Teisest sambast võivad soovi korral lahkuda ka praegused teise samba pensionärid. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele avaldused fondipensioni lõpetamiseks ja ühekordse väljamakse saamiseks või kindlustusandjale sõlmitud pensionilepingu ülesütlemiseks. Väljamakselt, mis teise samba pensionäridele sambast lahkumisel tehakse, tuleb tasuda tulumaks 10 protsenti.

Raha makstakse välja kolmel korral aastas

Inimesed, kes soovivad pensioni edasi koguda nagu seni, ei pea midagi tegema.

Raha makstakse teisest sambast välja ja maksete tegemine saab alata või lõppeda kolmel korral aastas – jaanuaris, mais ja septembris. Selle, millal kogutud raha välja makstakse ja millal lõpevad või algavad maksed, määrab vastava avalduse esitamise kuupäev. 

Sambaga vabatahtlikult liitumiseks ja sambast lahkumiseks, sealhulgas kogutud raha väljavõtmiseks saab avaldusi esitama hakata 2021. aasta jaanuaris. Kõik avaldused, mis esitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. märtsiks, realiseeritakse septembris 2021.

See tähendab, et sambaga vabatahtlikult liitunud inimesed hakkavad makseid tegema septembris ja maksete tegemise lõpetanud inimesed vastupidi – ei tee septembrist alates enam makseid. Inimestele, kes esitavad raha väljavõtmise avalduse hiljemalt 31. märtsil, saavad kogu oma teise sambasse kogutud raha samuti septembris 2021 kätte. 

Avaldused, mis esitatakse 1. aprillist 31. juulini, realiseeritakse järgmise aasta jaanuaris ning avaldused, mis esitatakse 1. augustist 30. novembrini, järgmise aasta mais.

Seeläbi saavad pensionifondid sambast lahkumisest ette teada vähemalt viis kuud. Pikem raha väljavõtmisest etteteatamine aitab pensionifondi investeeringuid paremini juhtida. Raha väljamaksmisega pensionifondile kaasnevate riskide maandamiseks tõstab eelnõu ka pensionifondi arvel laenu võtmise piirmäära seniselt 10 protsendilt 25 protsendile.  

Kogutud raha pensionifondist pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab vahetamise avaldusi pangale või pensionikeskusele esitama hakata 1. aprillist 2021. Nagu pensionifondi osakute vahetamise puhulgi, toimub raha pensioni investeerimiskontole kandmine 1. septembril, kui vahetamise avaldus esitatakse hiljemalt 31. juulil 2021. Kui avaldus esitatakse järgmises tsüklis, leiab vahetustehing aset 3. jaanuaril 2022.

Teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole suunata samuti septembrist 2021. Selleks tuleb esitada pangale või pensionikeskusele uus valikuavaldus. Maksed suunatakse ümber hiljemalt kolme tööpäeva jooksul.

Helme: võtsime arvesse nii komisjoni kui õiguskantsleri ettepanekuid

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles valitsuse esmaspäevasel pressikonverentsil, et heaks kiidetud eelnõusse jäid sisse rahanduskomisjoni tehtud parandusettepanekud ja lisaks muudeti seletuskirja vastavalt õiguskantsleri tähelepanekutele, et mõned asjad oleksid rohkem lahti kirjutatud.

Suuremate sisuliste muudatustena loetles Helme väljamaksete tähtaegu, rakendumise tähtaegu, ühes osas väljamaksete muutust ja fondide likviidsusmahu suurendamist.

"See on väga tehniline eelnõu nagunii, tehnilisi muudatusi on veel tehtud, aga need ei muuda selle olemust," lisas ta.

Rahandusministri sõnul ei ole valitsus olnud paindumatu, vaid vastupidi, on vaadanud praktilisi probleeme ja üritanud leida mõistlikke rakendusaegu.

Seda, et eelnõu koos usaldushääletusega riigikogus läbi ei läheks, Helme ei karda. "Meil ei ole kahtlust, et see läheb läbi. Kindlasti on kogu koalitsiooni hääled meil olemas," kinnitas ta.

Opositsiooni hinnangul võib jätta president seaduse väljakuulutamata

Reformierakonna liige Maris Lauri ütles "Aktuaalsele kaamerale", et reformiplaanis on palju küsitavusi, näiteks eelnõu põhiseaduspärasuse kohta.

Tema hinnangul võib president jätta seaduse väljakuulutamata.

"Me võimegi lõputult vaidlema jääda. Koalitsioon ütleb, et kõik on korras, teised ütlevad, et ei ole korras. Ma arvan, et see on väga õige, et see läheks riigikohtusse ja ma tõesti loodan, et president seda välja ei kuuluta ja et ta sinna jõuab," rääkis Lauri.

Isamaa liige, välisminister Urmas Reinsalu sõnul vastab seadus põhiseadusele.

"President on oma otsustes vaba. Aga kui vaadata küsimust, kas on tegemist selles seaduses põhiseaduspärasuse probleemidega, siis ma võin täie kindlusega öelda, et minu hinnangul on see seadus põhiseaduspärane. Väga palju on tehtud juriidilisi ekspertiise ja seda on ka muudetud just nimelt sellepärast, et ta oleks õiguslikult täiesti veekindel. Ma usun, et see põhiseaduse kontrolli läbib ning ma eeldaks küll, et riigipea oma vetot selles küsimuses ei kasuta," kommenteeris Reinsalu.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael, Anne Raiste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: