Väitlesime reedel Indrek Neiveltiga Vikerraadio "Uudis+" saates, kas pensioni teine sammas on olnud inimestele kasulik või kahjulik. Kordan järgnevalt veel kord üle, miks Eesti vajab pensionisüsteem kohustuslikku kogumispensionit ehk II sammast ning miks on vale väita, et II samba tõttu oleks pensionid justkui väiksemad või ilma II (ja kolmanda) sambata tulevikus suuremad.

1

Pensionisüsteemi tuleb vaadelda kui tervikut. II samba lõhkumise maksavad kinni meie lapsed ja lapselapsed. Praegu on ühe pensionäri kohta kolm tööealist, 20 aasta pärast on ainult kaks tööealist.

Et säilitada pensionid samal tasemel suhtena keskmisse palka, tuleb kas tõsta jõuliselt sotsiaalmaksu (20 protsendilt 28 protsendile ehk 40 protsendi võrra) või suurendada oluliselt sisserännet.

Vastasel juhul jääb keskmine pension suhtena keskmisse palka ligi kolmandiku võrra väiksemaks kui praegu. Selle loogikaga on nõus praktiliselt kõik viimase aasta jooksul avaldatud ekspertanalüüsid.

2

Teine sammas ei ole vähendanud mitte ühegi praeguse pensionäri pensioni. Esimese samba pension sõltub ainult indekseerimisest. Indeksi väärtus sõltub 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu laekumise kasvust (sh need maksed, mis lähevad II sambasse) ning 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi muutusest. Sellest, kui palju inimesi on liitunud II sambaga, I samba pension ei sõltu.

3

Kõik arvutused näitavad, et II sambaga liitunute pension on suurem kui vaid I samba pensionäridel (sh rahandusministeeriumi tabel, millele Neivelt viitab oma essees). Puuduse, et II samba väljamakseid ei indekseerita, parandab nii valitsuse kui ka meie eelnõu, mis lisab valikute hulka näiteks fondipensioni, kus kogunenud pensionivara saab ka pensionieas osa finantsturu tõusust (aga ka langusest).

4

Neivelt eksib väites, et praegune süsteem eelistab II sambaga liitunuid võrreldes I samba liitunutega (essee teine tabel). Selle väite lükkab rahandusministeeriumi blogis ümber Tõnu Lillelaid: "II sambaga liitunutel vähendatakse inimese koefitsiente 20% võrra (üksnes liitumisest alates), kuna 20% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast kantakse II sambasse ja osa riiklikust pensionist tuleb sel juhul II sambast".

Ehk II sambaga liitunutel I samba proportsionaalne pensioni vähendamine, mida Indrek ette paneb, praegu juba kehtib. Väitlus selle üle, kui solidaarne peaks olema I sammas, on maailmavaateline ja hoopis teine debatt.

Lihtsustatult on valik kahe äärmuse vahel – I sammas ei sõltu üldse palgast, mis motiveerib ümbrikupalga maksmist, või sõltub I sammas ainult sissetulekust, mis kinnistab sissetuleku erinevused ka pensionisüsteemis.

Eesti on valinud alates 2021. aastast kesktee 50/50 ja meil pole vajadust seda vahekorda muuta, sest II sammas on see osa pensionisüsteemist, mis võtab arvesse iga inimese isiklikku tööpanust ja sissetulekut. Ilma teise sambata kukub aga kogu süsteem ja loogika kokku.

Kokkuvõtteks

Eesti vananeva rahvastiku tingimustes ei ole kohustuslikule kogumispensionile paremat alternatiivi ning II samba laialijagamine suurendab, mitte ei vähenda pensionäride vaesuseriski, mis on juba Euroopa Liidu kõrgeim.

747 000 inimese ja nende pensionikontodele kogunenud 4,7 miljardi euro üle ei saa otsustada tormates, usupõhiselt ning võltsvabadust lubades. Kui valitsuse eelnõu peaks seaduseks saama, siis halvim on raha välja võtta ja ära kulutada. Mõistlik on kogumist jätkata.