Pensionireform liigub kiirema ja lihtsama raha väljavõtmise teed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579712220000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu rahanduskomisjon toetas pensionireformi eelnõus viit muudatust, mis muu hulgas lihtsustavad raha väljavõtmist.

Ühe muudatusena ei lähe pensionikogumisest loobumisel fondist välja võetud summa maksuvaba tulu arvestusse ehk seda ei loeta aastatulu hulka. Samuti saaks loobuja kogu raha kätte ühe väljamaksega.

"Kui me tuletame meelde sõlmitud koalitsioonilepingut, siis seal oli kirjas [raha väljavõtt] kahe aasta jooksul kuues osas (Koalitsioonileping osadest ei rääkinud, esmane sõnastus oli: "Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks." - toim). Vahepeal seda muudeti ühe aasta jooksul kolmes osas ja nüüd siis on kõik korraga. See tegelikult annab tunnistust sellest, et eks selle reformi üks eesmärk on seda raha laiali jagada võmalikult kiiresti, mitte pikema aja jooksul," kommenteeris SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.

Kuid pensionifondide ja teiste väljamakstega seotud asutuste jaoks viis komisjon sisse ka mitu positiivset muudatust.

Nimelt on pensioniseaduse jõustumise uueks tähtajaks seatud 1. jaanuar 2021 ning esimesed väljamaksed teisest sambast tehakse sama aasta 1. septembril. Samuti pikendati raha väljavõtmise etteteatamise aega ühelt kuult viiele kuule. Vastukaaluks ühekordsele väljavõtmisele suurendati fondide laenulimiiti, et kui fondidest peaks olema palju väljujaid, ei tekiks likviidsuskriisi.

LHV-l on mitu pensionifondi, mis on teinud investeeringuid Eestisse ja mille vara on raskem kiiresti müüa.

"Ei näe nagu selles probleemi. Üks muudatus, mis sisse kirjutati, on see, et fondid saavad võtta kümne protsendi asemel laenu kuni 25 protsenti. No kas nüüd seda laenu hakatakse kasutama selleks, et raha inimstele välja maksta? Võibolla osaliselt," arutles LHV juhatuse liige, fondijuht Joel Kukemelk. "See väga postiivne pool selles osas on just see, et kui me vaatame näiteks Kanada või Rootsi pensionifonde, siis seal on selline 20-30-protsendiline laenamine pigem standard, mis aitab pikas plaanis pensionifondide tootlust parandada."

Fondijuhtide hinnangul on praegu keeruline öelda, kui palju pensionikogujaid võiks fondidest lahkuda. Kuid Eesti pensionivara väheneb selle tõttu kindlasti. Kui fondide mahud vähenevad märkimisvääselt, võivad tõusta valitsemistasud.

"Seda on ka nüüd täna seaduses ette nähtud, et fondidide valitsemistasude maksimummäärad on seatud sõltuvusse fondide varade kogumahust. Kui nüüd fondide mahud hakkavad vähenema sellepärast, et investorid võtavad raha välja fondidest, siis puhtmatemaatiselt maksimaalselt lubatud tasumäärad kasvavad. Kas nüüd fondivalitsejad tõstavad tasu või mitte, see sõltub sellest kui suured need väljavoolud on," tõdes Kukemelk.

Kuid eelkõige reguleerib tasusid turukonkurents, kinnitasid fondijuhid.

Pensionireformi seadus jõuab riigikogu suurde saali järgmisel nädalal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: