"Õiguskantsler ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega, kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud," kirjutab Madise riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale adresseeritud kirjas ja lisab, et vajadusel teeb reformi põhiseaduspärasuse kohta lõpliku otsuse riigikohus.

Ebavõrdne kohtlemine

Madise seisukohalt toob pensionireform kaasa ebavõrdse kohtlemise, kuna nendel, kes on kogumispensioni teise sambaga liitunud, saavad pensioniks kogutud raha - sealhulgas riigi eraldatud sotsiaalmaks - enne pensioniea saabumist välja võtta, kuid samaealised inimesed, kes ei ole kohustusliku kogumispensioniga liitunud, ei ole võimalik nende töötasult tasutud sotsiaalmaksust 4 protsenti vabaks kasutamiseks kätte saada.

"Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud võtavad raha välja, on võrreldavate gruppide sotsiaalmaksukoormus tagasiulatuvalt erinev: teise pensionisambaga mitteliitunud inimesed on kandnud suuremat sotsiaalset solidaarsuskohustust kui teise sambaga liitunud inimesed, kes võtavad raha välja enne pensioniea saabumist. Seetõttu saavad teise sambaga liitunud inimesed tagantjärele optimeeritava 4 protsendi sotsiaalmaksu ulatuses eelise võrreldes nendega, kelle sotsiaalmaksust 20 protsenti on pidevalt laekunud riikliku pensionikindlustuse süsteemi," tõdeb Madise.

Liigne kiirustamine

Teiseks näeb õiguskantsler probleeme muudatuste rakendamiseks kavandatud ajas, mis tema hinnangul on praegu liialt lühike, arvestades, et tegemist on olulise reformiga.

"Kohustusliku kogumispensioni seaduse muudatusi tuleb pidada oluliseks reformiks. Kavandatav seadus muudab täielikult kogumispensioni süsteemi aluspõhimõtteid ning sellega kaasneb enne seaduse jõustumist tekkinud õigussuhete ulatuslik ümberkorraldamine. Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 01.07.2020, osaliselt ka varem (01.03.2020). Pensioni investeerimiskonto regulatsioon on kavandatud jõustuma 01.01.2021. Muudatuste kiireloomulisust ei ole põhjendatud," leiab Madise.

Tagasiulatuv kohaldamine

Üldjuhul ei tohi ega saa seadusel olla seaduse jõustumiseelsele ajale tagasiulatuvat jõudu, kuid kavandatav pensionireform loob sellise võimaluse. viitab Madise.

"Muudatus, mis annab õiguse öelda üles eluaegseid annuiteetlepinguid, on asjasse puutuvatele isikutele kahtlemata üllatuslik. Eluaegne pensionileping on oma olemuselt tähtajaline - surmani kestev - leping. Sellise lepingu sõlminud pooltel on eriti tugev ootus, et õigusloomega ei sekkuta väljakujunenud lepingulistesse suhetesse," tõdeb ta.

Lahkujad mõjutavad ka jääjate pensionivara

Õiguskantsler viitab sellele, et kui osa inimesi hakkab pensionifondidest oma raha välja võtma, mõjutab see fondiosakute hinda ning sellega ka nende inimeste pensionivara väärtust, kes ei kavatse teisest sambast lahkuda.

"Kogumisperioodi reeglite põhimõttelise muutmisega - kogumisperioodil koos varaga väljumise võimaluse andmisega - loob riik riski, et pensionifondi osakute väärtus hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale sõltuma suurel määral teiste osakuomanike käitumisest," kirjutab Madise.

Õiguskantsleri seisukohad täismahus