Kadri Simson: viie aasta pärast maksab elektriauto sama palju kui diiselmootoriga auto ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: (Foto: ERR)

Viie aasta pärast on elektriautod samas hinnaklassis diiselmootori ja bensiinimootoriga autodega, prognoosis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ETV "Esimeses stuudios".

Saatejuht uuris eestlkasest energeetikavolinikult, kas ta soovitaks veel homme osta inimesel endale diiselmootoriga auto, kui liisingukalkulaator peaks seda soosima? Simson vastas, et sõltub, kui pikaks perioodiks inimene endale auto ostab.

"Praegusel hetkel oleme me olukorras, kus elektriauto on veel kallim. Kõik prognoosid näitavad, et 2020-ndate keskel on elektriauto diiselauto või bensiiniautoga samas hinnaklassis. Kui on selline luksus, et saad auto osta üheks liisinguperioodiks ehk viieks aastaks, siis viie aasta pärast on elektriauto juba kõva edusammu teinud," sõnas Simson.

Kui Eesti valitsus peaks otsustama rajada uue põlevkiviõli eelrafineerimise tehase, siis selleks Euroopa õiglase ülemineku fondi vahendeid Simsoni sõnul kasutada ei saa.

"Õiglase ülemineku fondist ühtegi fossiilse kütusega seotud investeeringut teha ei saa. /.../ Me oleme jõudnud sinnamaani, et ka Euroopa Investeerimispangast soodsaid laene pärast aastat 2021 ei ole ühelegi fossiilsele kütusele saada," rääkis Simson. 

Ta lisas, et Eesti valitsus ei otsusta tehase rajamist enne, kui neil on olemas tasuvusuuringud. Simsoni sõnul peab just tasuvusuuring näitama, kas toodang, mis eelrafineerimistehasest tulema hakkab, omab ka turgu. Saatejuht Johannes Tralla täpsustavale küsimusele, on selline turg tuleviku-Euroopas üldse võimalik, vastas Simson, et juba praegu läheb see toodang valdavalt maailmameredel seilavatele laevadele.

"Tõsi, Euroopas on karmimad reeglid, aga väljapool Euroopat kasutatakse fossiilseid kütuseid ilmselgelt edasi. Ja siin tulebki hinnata, kas see 30 aastat eesolevat perioodi annab seda turgu ja selle turu kindlust. Just täna oli uudistes Davosi majandusfoorumi analüüs, kus ka merendussektor lubab, et nad päris palju hakkavad investeerima sellesse, et laevu ümber ehitada. Et ka nende kateldes põleks edaspidi vähem saastav kütus."

Energeetikavoliniku sõnul võib aga erasektor võtta mõningatel juhtudel riski ja investeerida sedalaadi projektidesse. "Muidugi, aus on öelda, et põlevkivi ei ole kivisüsi. Põlevkivist saab väärtuslikumat lisandväärtust kui elekter. Sellega tasub teadusarendustegevust teha küll."

Saatejuht meenutas Simsonile tema erakonnakaaslasest Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi sõnu ETV "Välisilmas", et kui hakata väga eeskujulikult täitma kõiki rohelisi agenda nõudmisi, võib Ida-Virumaad tabada sotsiaalne katastroof. Simson vastas, et ta ei oska öelda, miks Toom sellist stsenaariumi ennustab.  

"Tänasel päeval me näeme seda, et Ida-Virumaal elektri tootmine ei sõltu sellest, kas meie täidame eeskujulikult midagi või mitte. Vaid puhtalt turu konkurentsist tulenevalt on tunde, kus põlevkivi elekter ei võistle puhtamate energialiikidega," sõnas Simson.

Rääkides Eesti turgu solkiva odava Vene elektriga tunnistas Simson, et nii see enam jätkuda ei saa.

"Venemaa energiamiksist on laias laastus 75 protsenti tuumaelekter ja 25 protsenti tuleb kivisöejaamadest ning nemad ei ole emissioonimaksuga liitunud. Venemaa elekter tuleb meile läbi Soome ja Valgevene elekter läbi Leedu. Sellisena, et Venemaa ei pea mingit vahetariifi tasuma, see jätkuda ei saa. Vastasel juhul me ei muudaks midagi - et lõpetame oma tootmise ära, aga tarbime piiri tagant sama jalajäljega elektrit," märkis Simson.

Ta lisas, et Euroopa Komisjon hakkab sedalaadi probleemide lahendamiseks arutama eraldi piiriülest mehhanismi.  

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: