Amet soovitab elektriautode laadimisvõrgu tükkidena maha müüa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elektriautode ülikiirlaadija Volt.
Elektriautode ülikiirlaadija Volt. Autor/allikas: Eesti Energia

Et Eestis ei jääks elektriautode laadimisvõrk vaid ühe ettevõtte kätte ning et viia turg kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, soovitab konkurentsiamet Elektrilevi käes oleva laadimistaristu tükkidena eraettevõtetele maha müüa.

Eestis kuulub praegu Enefit VOLT nime kandev (varem Elmo) laadimisvõrk Elektrilevile, kes ostis selle 2018. aastal riigilt. Elektrilevil on suur soov võrku arendada ja laiendada, kuid sellele on käe ette pannud Euroopa Liit.

Euroopa Liidu direktiiv, mis hakkab hiljemalt tuleval aastal ka Eestis kehtima, nõuab, et jaotusvõrguettevõtjad, nagu Elektrilevi, ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte. Kui võrguettevõtjale aga juba kuulub selline taristu, tuleb sellele leida avaliku hankega uus omanik. Kui ühtegi ostuhuvilist pole, võib laadimistaristu jääda võrguettevõttele, kuid iga viie aasta tagant tuleb läbi viia uus hange, kuni lõpuks leidub keegi, kes taristu ära ostab.

Põhjus, miks direktiiv sellist nõuet ette näeb, on vajadus tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed võimalused. Kuivõrd Elektrilevi käes on praegu nii laadimistaristu kui elektrivõrk, on neil ilmselge eelis teiste ettevõtete ees, sest neil on olemas info nii konkurentide ja nende plaanide kui ka võrgus olevate vabade võimsuste kohta.

Eestis on konkurentsiameti hinnangul mitu ettevõtet, kes sooviks laadimisteenust pakkuda, kuid Elektrilevi konkurentsieelise tõttu ei riskita laadimisvõrgu rajamisse investeerida.

Amet soovib näha vaba konkurentsi

Konkurentsiameti direktor Märt Ots tegi majandusministeeriumile ettepaneku, et kui laadimisvõrk müüki pannakse, nagu direktiiv nõuab, siis konkurentsi tagamiseks peaks selle maha müüma osade kaupa, et see ei satuks nagu praegu ühe ettevõtte kätte. Otsa hinnangul tagaks see vaba konkurentsi, mis omakorda tagaks erinevad teenusepakkujad ja parima võimaliku teenuse.

Praegu on elektriautode arv Eestis suhteliselt väike, kuid prognooside järgi hakkab see kiiresti kasvama ning käsikäes Euroopa Liidu plaaniga saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus võivad kümne aasta pärast elektri- ja vesinikautod Eestis moodustada juba veerandi kõigist autodest.

Amet toob positiivse konkurentsi näitena praeguse kütuseturu, mis on Eestis jagatud nelja suurema ettevõtte vahel, lisaks on turul palju väiksemaid.

"Tõenäoliselt oleks raske ette kujutada olukorda, kus näiteks Eesti kütuse jaeturul tegutseks vaid üks põhiline tanklakett ja igasugune konkurents puuduks või oleks tugevalt häiritud, selline olukord oleks äärmiselt vaenulik tarbija suhtes," märkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, ning lisas, et kindlasti ei ole riigi eesmärgiks, et laadimisturul oleks vaid üks põhiline teenusepakkuja.

Ameti andmetel on Eestis "mitmeid ettevõtjaid", kes on huvitatud laadimispunktide rajamisest, kuid ettevõtjaid teeb ettevaatlikuks riigi käitumine, mis soosib laadimistaristu arendamist ühes tükis ja Elektrilevi poolt.

Laadimispunktid asuvad eramaal tanklates

Omaette küsimus tekib konkreetsete laadimispunktidega, mis asuvad praegu laialipillutatuna erinevate kütuseettevõtete tanklate territooriumil. See aga takistab nendel ettevõtetel endal laadimispunktide äriga tegelda, märkis Ots.

Kunagi, kui laadimispunktid rajati, ei olnud ette näha, et riik kavatseb selle kõik ühes pundis ühele ettevõttele müüa. Kui Elektrilevi Elmo võrgustiku ostis, kaotasid kütuseettevõtjad justkui tüki oma territooriumist. Konkurentsiamet soovitabki laadimisvõrku müüki pannes anda valduse omanikele enda territooriumil asuvate laadimispunktide ostmiseks.

Elektrilevi ega nende sidusettevõte Eesti Energia direktiivi ettekirjutustega nii kergelt leppida ei kavatse ning praegu pole laadimisvõrku plaanis enampakkumisele panna.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ütles veebruaris ERR-ile, et praegune lahendus vastab nii direktiividele kui ka seadustele. "Ka aasta lõpus, kui see direktiiv saab Eestis üle võetud, ka siis on meil olema lahendus, mis on korrektne ja meile on loomulikult kõige tähtsam see, et meie kliendid saaksid kogu aeg laadida," lausus Vals.

Kuigi elektriautode laadimisvõrgu müümist nõuab Elektrilevilt Euroopa Liidu direktiiv ja soovitab konkurentsiamet, on seal üks "aga". 2018. aasta hanke tingimuste järgi ei tohi Elektrilevi omandatud võrgustikku maha müüa viie aasta jooksul. Kui seda siiski tehakse, tuleb maksta leppetrahvi 50 000 eurot.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: