Soomes langes sündimus ajalooliselt madalale, rahvaarvu tõstis sisseränne
Soomes langes eelmisel aastal sündimus madalaimale tasemele pärast 19. sajandi suurt näljahäda ning summaarne sündimuskordaja oli kogu statistika kogumise ajaloo madalaim. Sisserände tõttu Soome rahvaarv tervikuna siiski lõppenud aastal kasvas.
Soomes sündis möödunud aastal umbes 45 600 ja suri 53 600 inimest, selgub statistikaameti (Tilastokeskus) andmetest. Lapsi sündis ligi 2000 võrra vähem kui üle-eelmisel aastal, vahendas Yle.
Surmade arv aga vähenes 2018. aastaga võrreldes umbes 1000 võrra.
Viimati sündis Soomes nii vähe lapsi 1868. aasta näljahäda perioodil ning 1830. aastate lõpus. Summaarne sündimuskordaja ehk keskmine eeldatav elussündide arv naise kohta elu jooksul oli möödunud aasta seisuga mõõtmisajaloo madalaim ehk 1,35.
Soome rahvaarv 2019. aastal siiski kasvas - umbes 9600 inimese võrra - ja aasta lõpu seisuga elas riigis umbes 5 528 000 inimest.
Rahvaarv kasvas seega eelkõige tänu sisserändele, sest Soome elama asujaid oli umbes 18 000 võrra rohkem kui lahkujaid. Umbes 32 000 sisserändaja seas oli Soome kodanikke umbes 8500.
2018. aastaga võrreldes oli riiki elama asujaid umbes 1300 võrra rohkem. Ka Soomest lahkujaid oli möödunud aastal vähem ehk 4600 võrra vähem kui üle-eelmisel aastal.
Toimetaja: Laur Viirand