Psühhiaater: ravi ei tohiks asendada roolijoodikute karistust
Järgmisel nädalal arutab liikluskomisjon, kuidas kõige efektiivsemalt võidelda roolijoodikutega. Üks ministeeriumite pakutud ettepanekutest on alkoholiprobleemiga autojuhi saatmine võõrutusravile, kuid psühhiaater Ants Kase hinnangul ei tohiks ravi karistust asendada.
Justiitsministeeriumi ettepanekute hulgas on karistusmäärade karmistamine. Samuti soovitatakse kriminaalhoolduses kasutada elektroonilist valvet alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Üks ettepanek on leida lahendused, kuidas suurendada ravivõimalusi neile, kes on alkoholi liigtarvitamisega hädas. Seadus ei võimalda saata kedagi vastu tema tahtmist võõrutusravile.
Justiitsminister Raivo Aeg (I) arvab, et ravile minnakse siis, kui mõistetakse, et minemata jätmine toob kaasa tõsised probleemid.
"Siis kindlasti väga paljud on meelsasti sellega nõus, paljud võib-olla ise tõdevad, et neil on akloholiprobleem. Võib-olla neil ei ole pealehakkamist, võib-olla neil ei ole julgust, nad häbenevad tervishoiusüsteemi poole pöödruda, aga kui kohtunik ütleb, siis võib see olla lahendus," arutles Aeg.
Sostiaalminister Tanel Kiik ütles, et alkoholiprobleemi tuleks vaadata laiemalt. Kiige sõnul tuleks arutada edasi nii karistuste karmistamist kui ka ennetuse poolt. Kainema ja tervema Eesti programmi raames on näiteks alkoholi tarvitamise häire avastamise teenus ning sõltuvusravi.
"Sõltuvusravi kestab keskmiselt kuus kuud kuni aasta. Koosneb erinevatest nõustamistest ja teraapiatest, samuti toetatakse ravimitega. See on üks tegevus, mida ministeerium on teinud. Ja on oluline, et tegevused ja sõnumi edastamine jätkuks ka järgmistel aastatel," rääkis Kiik.
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask ütles, et sunnitud korras võõrutusravile minek ei muuda ravi efektiivseks.
"Üldine põhimõte on, et kui see on vabatahtlik, siis see on efektiivsem ja kindlasti ravi ei tohiks asendada karistust," sõnas ta.
Kask lisas, et on ka selliseid juhtumeid, kus on otstarbekas ka kohtuotsusega inimesi ravile saata.
Ravile suunamise programmi on jõudnud üle 350 inimese
Et alkoholiprobleemidega autojuhte kainele rajale suunata, on Lääne ringkonnaprokuratuur ja Pärnu haigla psühhiaatriakliinik teinud alates 2017. aastast koostööd projekti "Kainem ja tervem Eesti" raames.
Selle aja jooksul on prokuratuur pakkunud neile autojuhtidele, kes on esmakordselt purjuspäi liiklusvahendi roolist tabatud, võimalust programmis osaleda. Seda võimalust pakutakse üksnes neile, kes oma sõltuvust tunnistavad ja on motiveeritud sellega tegelema.
"Eesmärk on ju see, et inimene ei istuks enam joobes peaga rooli, anda võimalus tal oma probleemiga tegeleda programmi raames, kus psühhiaatriaosakonnas ta saab vajalikku ravi ja nõustamist. Pärnu haigla andmetel on sellesse programmi jõudnud üle 350 inimese. Need kõik ei ole meie suunatud, aga ka meie oleme suure osa andnud. Meie kogemused on ka need, et kes on programmi läbinud, ei ole enam meie juurde tagasi sattunud," rääkis Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm.
Need, kes programmi läbivad, pääsevad kriminaalkaristusest ja see sunnib paljusid pingutama. Tamm lisas, et on neidki, kes seda ei suuda ja saavadki karistada.
Kui prokuratuur pakub programmis osalemise võimalust üksnes neile, kes soovivad sõltuvusest vabaneda, siis psühhiaatrikliinik teeb omakorda valiku.
"Osa nendest on alkoholitarvitamise häirega ehk on võimalik neile raviteenuseid osutama hakata. Osa nendest on ka need inimesed, kellel ei ole alkolholiga niivõrd haiguslikku probleemi, aga kellel võib-olla on probleem õiguskuulekuse ja hoiakutega seoses," selgitas Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli.
Psühhiaatriakliinikusse alkoholiprobleemiga tulnutest on 33 protsenti prokuratuuri suunatud, suur osa inimesi tuleb ise, tõenäoliselt pereliikmete või töökoha soovitusel. Aga ravile võib tulla igaüks ka väljaspool seda programmi, sest alkoholism on terviseprobleem ja ravi rahastab haigekassa.
"Alkoholisõltuvus ja alkoholi probleemne kasutamine tervikuna on igal juhul terviseprobleem ja kõik inimesed saavad arsti juurde pöörduda, esmajärjekorras loomulikult oma perearstile," ütles Pilli.
Euroopa sotsiaalfondi rahastatav projekt lõpeb selle aastaga.
Toimetaja: Merili Nael