Roolijoodikute vastu: autodele alkolukk, joodikutele elektrooniline valve ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saaremaal hukkus rängas avariis kolm inimest.
Saaremaal hukkus rängas avariis kolm inimest. Autor/allikas: Irina Mägi

Justiitsministeerium esitas valitsuse liikluskomisjonile ettepaneku võtta roolijoodikluse vastu võitlemiseks kasutusele kainuskohustusega isikute elektrooniline järelevalve ning töötada välja regulatsioon, et saaks kasutusele võtta autode alkolukud. Ministri hinnangul peaksid alkolukud muutuma kohustuslikuks.

Ministeeriumi ettepaneku järgi võetaks kriminaalhoolduses kasutusele elektroonilise valve seadmed alkoholi tarvitamise keelu kontrollimiseks. Seadmeid peaksid kandma või kasutama isikud, kellele on kohtu poolt pandud peale kainuskohustus ehk inimesed, kes ei tohi tilkagi võtta.

Seaduses on selline võimalus ka täna olemas, aga praktikas pole riigil seadmeid, mida selleks kasutada. Praegu käivad alkoholikeeluga inimesi kontrollimas ametnikud.

Alkoseadmeid on Eestis juba testitud, kuid probleemid on tarkvaras. Veebruari alguses hakatakse seadmeid uuesti testima. Kui seadmed peaksid seekord töötama nagu vaja, siis peaks teenuse käivitamiseks minema veel paar kuud.

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles ERR-ile, et loodetavasti saab elektrooniline valve üsna pea teoks. "Meil on juba vastavad seadmed katsetamise staadiumis. Nii palju, kui mulle on ette kantud, on veel tegemist tarkvaraliste probleemidega, aga küllap need saab lahendatud ja ma loodan, et me saame need õige pea kasutusele võtta," ütles Aeg.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et tegemist on seadmega, mis võimaldaks näiteks katseajal elektrooniliselt kontrollida, kas isik peab kinni kohustusest mitte tarbida alkoholi. Seadmete hankimisega tegeleb vanglateenistus.

"Praeguse partneri tehnika on testitud ning pakkuja parandab praegu selle tulemuste põhjal tarkvara," lausus Tuulik.

Tuuliku sõnul on Euroopas elektroonilist alkoholi kontrollseadet enim kasutanud Suurbritannia. "Tulemused on olnud sellised, et kontrollperioodil on ligikaudu 80 kuni 90 protsenti suutnud säilitada täieliku kainuse," märkis ta.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tema teada elektroonilist kontrollseadet ehk jalavõru eriti kasutatud ei ole. "See on suhteliselt uus metoodika, selle usaldusväärsus ei ole kõige kindlam, ja nii palju kui mina aru saan, on Eestis jäänud selle süsteemi rakendamine selle taha, et ei ole mõistliku hinnaga usaldusväärseid seadmeid, mida kasutada," rääkis ta.

Sirk selgitas, et jalavõru kontrollib nahapinnal, kas inimesel on alkoholi tarvitamise tunnuseid. "Kui selline signaal on, siis tuleb see kontrollida korralikult üle, kas ka tegelikult oli või oli tegemist valenäiduga," märkis ta.

Sirgi sõnul on ka praegu olemas viisid, kuidas kontrollida alkoholi tarbimist. "Meil on olemas viisid, mida rakendatakse, et kontrollida inimesi, kellele on pandud absoluutne alkoholikeeld – vereproovid, mis annavad teada mõne viimase nädala jooksul alkoholi tarvitamisest. Need analüüsid on levinud ka Eestios karistusõiguses – inimesele pannakse kohtu poolt kohustus anda kuu-kahe tagant analüüs, et teada saada, kas ta on alkoholi tarvitanud, ja see on üsna efektiivne moodus," rääkis Sirk.

Sirk märkis, et kainuskohustus viimastel aastatel muutunud kohtute poolt tavaliseks praktikaks. "Kohtu piirang on täiesti seaduslik, sest osa inimesi lihtsalt vajab sellist kontrolli," märkis ta.

Aegi sõnul pole kainuskohustuse puhul tegemist ainult roolijoodikute ohjeldamisega, vaid kriminaalhoolduse osaga. "Kui on tegemist näiteks lähisuhtevägivallas alkoholiprobleemidega, ka siis on võimalik seda rakendada," märkis Aeg.

Aeg: alkolukk kohustuslikuks

Aegi sõnul toetab justiitsministeerium kindlasti ka alkolukkude kasutamist. "Tegime ettepaneku ka majandusministeeriumile, et võiks tõsiselt mõelda ja välja töötada kriteeriumid, kuidas autodes alkolukku kasutada. See oleks minu arusaamist mööda üks väga tõhus, sisuliselt füüsiline tõke, et alkoholijoobes inimene ei saaks minna sõidukirooli," rääkis ta.

Aegi sõnul võiks alkolukk olla auto varustuses sama elementaarne nagu turvavöö. "Oleks tore, kui nad (alkolukud) oleksid kohustuslikud. Kui auto tuleb müüki, siis ongi peal, tal on statsionaarses varustuses seesama alkolukk, miks mitte. Niisamuti nagu tulid turvavööd mingil hetkel statsionaarsesse varustusse, nii nagu on tulnud mitmed muud turvaelemendid sõidukitele, õhupadjad, mis iganes. Ega see alkolukk ei tee halba ja ei ole liiast," rääkis Aeg.

Alkolukkude kasutamiseks peab majandusministeerium välja töötama vastava regulatsiooni – näiteks peab selgeks tegema, millised on nõuded alkolukkudele, nende paigaldusele ja hooldusele; kuidas tagatakse nõuetele vastavuse kontroll; kas ja millisel viisil tuvastatakse alkoholi tarvitanud isiku katsed juhtida alkolukuga varustatud autot ning kuidas sellele reageeritakse.

Alkoluku toimemehhanism on lihtne: autosse istudes võtab juht kätte seadme, kuhu tuleb puhuda. Puhumise peale tuvastab seade, kas juht on joobes või mitte. Ka jääknähtude peale ei lase alkolukk sõidukit käivitada. Selleks on seade ühendatud auto starteriga – piirmäära ületades ei ole võimalik võtit keerates autot käivitada.

Vaja oleks ka meditsiinisüsteemi abi

Aegi sõnul ei saa loota, et karistuse karmistamine liiklusjoodikutele muudaks õnnetuste põhjused olematuks. "Seda on elu näidanud, et ega ainult karistuste karmistamine pole mingi võluvõti. See on kindlasti üks komponent kogu selles süsteemis, aga kindlasti ka ennetamine, järelevalve ja koostöö meditsiinisüsteemiga," ütles minister.

Aegi sõnul peakski rohkem arstide abi kasutama.

"Kui isik on kasvõi ühe korra vahele jäänud joobes juhtimisega, siis korrakaitseorganist läheb see teade ka meditsiinisüsteemi. Meditsiiniandmetest on näha, et tegu on alkoholi kuritarvitajaga. Kui inimene läheb arsti käest oma järjekordset arstitõendit saama juhilubade pikendamiseks, relvaloa taotlemiseks, siis arstil on näha, et tegu on alkoholi kuritarvitajaga, ta saab tal veremarkereid vaadata ja vastavalt sellele ka otsustada, kas on põhjendatud uue tervisetõendi väljaandmine või ütleb arst, et ei, sa pead enne minema võõrutusravile, et alkoholiprobleem ennetada ja välistada," rääkis Aeg.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: