Aeg: esmakordse roolijoodiku vangi saatmine on liiga karm karistus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Irina Mägi

Pärast Saaremaal kolme hukkunuga liiklusõnnetust esitasid siseminister ja justiitsminister oma ettepanekud, kuidas ja kas karmistada karistusi roolijoodikutele. Et joobes juhtimisega põhjustatud surma peaks võrdsustama tapmisega, nõustuvad mõlemad, samas polda ühel meelel esimest korda joobes juhtimisel tabatud juhtide karistamises.

12. jaanuaril andis peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ülesande justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile mõelda välja, kuidas saada lahti joobes juhtima harjunud liiklejatest. Päev varem oli Saaremaal juhtunud raske avarii, kus Audi roolis olnud joobes kihutaja tõttu jätsid elu kaks naist ja väikelaps.

Siseminister Mart Helme (EKRE) esitas ettepanekud, kus muuhulgas pakuti välja, et esmakordselt joobes juhtmiselt tabatule saaks määrata ühe- kuni nelja-aastase vanglakaristuse. Teiseks pakkus Helme välja, et joobes peaga liikluses surma põhjustamise peab võrdsustama tapmisega, mis tähendaks, et karistus oleks minimaalselt kuus ja maksimaalselt 15 aastat.

Justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa), kes saatis liikluskomisjonile oma ettepanekud sel kolmapäeval, karistustega äärmustesse langemist ei toeta. Tema sõnul läheks kõigi liiklusjoodikute trellide taha saatmine vastuollu üldiste kriminaalpoliitiliste eesmärkidega ning karistuste määramisel peaks jääma kaalutlusruumi, millisel juhul on vaja inimene vangi saata.

"See oleks küll ülikarm karistus, kui joobes juht esimesel korral vahele jääb ja peab minimaalselt üheaastast vabaduskaotuslikku karistust kandma. Mina nii karmi lähenemist ei toeta. Seda võib kaaluda kompleksselt muude asjadega, olenevalt joobe raskusastmest ja kas inimene ise tunnistab (eksimust), kas tal on olnud mujal kui sõidukijuhtimisega varem alkoholiga probleeme. Aga ainult esimesel korral joobes juhtimisega kohe aasta reaalset vabaduskaotuslikku karistust – mina seda päriselt ei toeta," rääkis Aeg ERR-ile.

Kriminoloogia professor Jüri Saare nõustus Aegiga, et esimese korda purjus peaga juhtimise eest on vanglakaristus liiga karm karistus. "See on ilmselgelt ülepakutud, siin tulevad vastu ka riigi seatud eesmärgid, et me tahame olla väikese vangide arvuga riik," ütles Saar ERR-ile.

Mullu tabati Eestis liiklusest üle 5000 roolijoodiku. Aegi sõnul põhjustaks kõigi nende vangipanek hulga probleeme. "Eks ta annaks päris suure täiendava koormuse meie vanglasüsteemile – korraga 5000 inimest täiendavalt vanglasse saata. See ei lähe kokku ka meie üldiste kriminaalpoliitiliste eesmärkidega, sest tahame liikuda selle poole, et vangide arvu vähendada. Me ju alles rääkisime, et oleme Euroopa Liidus tagantpoolt kuues oma vangide kõrge arvuga 100 000 elaniku kohta," rääkis Aeg.

Praegu on karistusseadustikus nähtud esmakordse joobes juhtimise eest ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Samuti võib kohus lisakaristusena võtta ära sõiduki juhtimise õiguse alates kolmest kuust. Korduva joobes juhtimise eest on ette nähtud kuni nelja-aastane vangistus.

Küll nõustusid nii Aeg kui Saar siseministri ettepanekuga võrdsustada joobes juhtimisega raske liiklusõnnetuse põhjustamine tapmisega.

"Kui on ikkagi tegu süsteemse roolijoodikuga, ja kui see päädib ühe või mitme isiku surmaga, siis tuleb ikka karistust rakendada täie karmusega, siis on ka vabaduskaotuslik karistus igati asjakohane," lausus Aeg, kelle hinnangul oleks see "küll täiesti proportsionaalne karistus".

"Ka täna on maksimummäär 14 aastat, see üks aasta lisada juurde, siis ongi see võrdsustatud tapmisega. Selle ettepaneku me nähtavasti teeme ka seadusandjale, et see sisse viia," ütles siseminister.

Saare sõnul poleks tapmisega võrdsustamine ainult seaduse ümberformuleerimine, vaid sellel oleks ka selge mõju karistuste määramisel.

"Kohtupraktika näitab, et õnnetusjuhtumite eest ikkagi määratakse väiksemaid karistusi ja maksimumkaristusi pole saadud. See poleks vaid ümberformuleerimine, kohtud määravadki tapmise eest kõrgemaid karistusi, liiguvad pigem maksimusmkaristusele lähemale. Õnnetusjuhtumite puhul on vastupidi, seal liigutakse karistuste määramisel miinimukaristusele lähemale," rääkis Saar.

Saar lisas, et ka mõnes USA osariigis on võrdsustatud joobes juhtumiga põhjustatud surm põhjustatud tapmisega (homicide). "Sel puhul peab juba arvestama sellega, kui suur ohuallikas on liiklusvahend, kui seda juhitakse joobes peaga. Meil on see seni õnnetusjuhtum ja siis saab öelda lihtsalt, et juhtus kogemata," ütles Saar.

Saar: politsei eest ärasõitmine peab võrduma joobes peaga juhtimisega

Saare sõnul on veel üks asi, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuid mille kohta ministrid ettepanekuid ei teinud.

"Mida tuleks vaadata, mida tuleks karmistada, on see, kui ei reageerita politsei peatumismärguandele. Saaremaa juhtumi kohta on meedias kirjutatud, et juht oli varem kahel korral eiranud peatumismärguandeid, ja mis tehti – võeti ära viieks kuuks juhiluba. Tõenäoliselt eiratakse peatumismärguandeid seetõttu, et ollakse joobes roolis. Siis ilmutakse hiljem politseijaoskonda ja saadakse leebem karistus," rääkis Saar.

Saare hinnangul tuleks selliseid juhte karistada, nagu oleks tegu joobes juhtimisega, kui on tõestatud, et peatumismärguande eiramine oli tahtlik.

"Siis tuleks karistada täie rauaga. Kui politsei hakkab sellist isikut taga ajama, siis muutub olukord veelgi ohtlikumaks," märkis Saar.

Aeg: ainult karistus ei aita

Kuigi justiitsminister üldjoontes nõustub, et raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste puhul peab karistusi karmistama, siis viitab ta ka vajadusele tegelda ennetuse ja järelevalvega.

"Kuigi justiitsministeeriumi uuringud on kinnitanud, et karistusmäära karmus ei mõjuta oluliselt joobes juhtide retsidiivsust, saab probleemi tõsidust ja levikut arvestades ning ühiskondliku hukkamõistu väljenduseks karistusmäärade tõstmist tõepoolest kaaluda," märkis Aeg liikluskomisjonile saadetud kirjas.

Aeg lisas, et "ainult karistusmäärade tõstmine joobes juhtide arvu ilmselt ei vähenda". Ministri sõnul tuleks lisaks kaaluda korduvalt joobes juhtimiselt tabatud isikutele karistusjärgse kontrolli kohaldamist.

Purjus sõitmist puudutavat seadusandlust muudeti karmimaks alles vähem kui kolm aastat tagasi. Näiteks karmistati surma või raske tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse joobes põhjustajale määratavat karistust. Kui varem oli see maksimaalselt viis aastat vangistust, siis muudatuse järel võis määrata vabadusekaotust kolm kuni 12 aastat.

Karistuste karmistamisse ei usu ka politsei- ja piirivalve ameti juht Elmar Vaher, kelle sõnul on muudatused seadustes olnud küll õiged, kuid seaduse muutmine ei tee olukorda paremaks. Lahendus peitub tema hinnangul mitme meetme koosmõjus.

"Kui me otsime iga päev uus võimalusi muuta seadusi või uusi projekte, siis meie järjepidevus kaob. Mina usun sellesse, et me peame tegelema juhi psühholoogiaga ja mitte mõtlema nõnda, et 3,6-promillises joobes mees ei istu rooli sellepärast, et vanglakaristus võib olla kolm korda suurem," rääkis Vaher.

Lisaks karistuste karmistamisele pakkusid ministrid liikluskomisjonile välja veel elektroonilise valve alkoholiprobleemidega isikutele, niinimetatud veapunktisüsteemi arendamise, alkolukkude regulatsiooni väljatöötamise ning sõiduki konfiskeerimise võimaluste laiendamise. Aeg soovitas välja töötada juhtimisõiguse peatamise ja tervisekontrolli süsteemi, millega saaks joobes juhi juhtimisõiguse kohe peatada. Juhtimisõiguse taastamiseks on vaja läbida tervisekontroll ning saada luba ravisüsteemilt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: