Samost ja Sildam: esimese purjuspäi autosõidu eest vangi saatmine oleks üle võlli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev

Esmakordselt roolist joobnult tabatud inimestele vanglakaristuse määramine oleks ebaproportsionaalne ja sellisel juhul peaks üle vaatama kogu karistusseadustiku, rääkisid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam Vikerraadio saates "Samost ja Sildam".

Saaremaal tappis purjus juht kahe nädala eest autoga kolm inimest ning järgmisel nädalal kogunev valitsuse liikluskomisjon arutab muu hulgas liikluskuritegude karistusi. Siseminister Mart Helme (EKRE) on esitanud ettepanekud, et joobnuna liikluses surma põhjustamise peaks võrdsustama tapmisega ning esmakordselt purjuspäi roolist tabatud isikule määrama ühe- kuni nelja-aastase vanglakaristuse.

Toomas Sildam tõi välja, et kui niisugune karistus esmakordsetele roolis purjutajatele oleks kehtinud eelmisel aastal, lisandunuks Eestis mullu vanglakaristuse saanutele veel 5000 inimest. Näiteks Tartu vangla mahutab tuhat vangi, seega tähendanuks see, et juurde olnuks vaja veel viit sellist vanglat.

Anvar Samost märkis, et ehkki viimase aastakümne jooksul on karistused karmistunud, võib praegu esimest korda joobes roolist tabatud inimesele isegi juhtimisõigus alles jääda. Reeglina on esmakordse niisuguse rikkumise tulemuseks rahatrahv ja raskemate juhtude puhul juhtimisõiguse äravõtmine.

"Siin on avanenud huvitav karistuspoliitiline kuristik. Ühest küljest on meil lisaks siseministrile veel päris palju inimesi, kes kogu õnnetuse tõsidust vaadates ütlevad, et inimene, kes istub purjuspäi rooli, on potentsiaalne mõrvar ja sellise otsuse eest tuleks aastaks vangi panna. Teisalt on ühiskonnas jätkuvalt päris palju neid /.../, kes leiavad, et kas Eestis kehtiv nulltolerants joobe suhtes roolis on põhjendatud," sõnas ta.

Samost tõi näiteks endise justiitsministri Rein Langi idee, et Eestis võiks sarnaselt mõnedele Euroopa riikidele olla lubatud 0,5 promilli.

"Ideaalses maailmas on Langil võib-olla õigus, aga inimesed on teatavasti ekslikud ja Eesti elu vaadates ei jää muljet, et meil oleks väga palju neid kaaskodanikke, kes satuvad pahandustesse sellepärast, et on joonud õhtusöögi kõrvale pool klaasi veini /.../ Probleem on pigem nendega, kes on joonud neli õlut ja sõidavad poodi, et veel kaks six-pack'i juurde tuua. Nende inimestega töötab nulltolerants paraku märksa konkreetsemalt," ütles ta.

Samost lisas, et kui tõesti esmakordse rikkumise eest karmid vanglakaristused kehtestada, tuleks justiitsministeeriumi vanglate osakonna investeeringutele lisaks üle vaadata ka kogu karistusseadustik.

"Tahan öelda, et see on ilmselgelt kõike arvestades ebaproportsionaalne. Liigume ju ühiskonnana sinnapoole, et inimesed ei tee enam nii rumalaid asju /.../ Tulla nüüd ja hakata ennetavalt väga raju karistuspoliitikat rakendama, see on liiast," sõnas Samost.

Sildam nõustus, et kuigi pärast Saaremaa liiklusõnnetust on avalik ootus suunatud karistuste karmistamisele, oleks kõigi esimest korda promillidega vahele jäänute vangipanek üle võlli. Ta juhtis tähelepanu kriminoloogiaprofessor Jüri Saare öeldule, et keegi pole teinud ettepanekut karmistada karistust, kui inimene ei peatu politsei märguande peale ja kihutab politsei eest minema.

"Saare ettepanek oli, et võrdsustada politsei eest minema kihutamine purjuspäi sõitmisega ja määrata selle eest vastav karistus," tõi Sildam välja.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: