Eesti nimede edetabelitest kadusid vene nimed
Kui eesti pered on läbi aastate uuele ilmakodanikule nime valides lasknud fantaasial lennata, siis vene pered on aastakümneid kirikukalendrist pärit nimetraditsioonist kinni pidanud. Nüüd on see aeg möödas ja eelmise aasta kõige populaarsemate eesnimede seast leiab vaid mõne üksiku vene päritolule vihjava nime. Nii ei leia sealt veel viis aastat tagasi populaarsed olnud Artjomi, Maksimi, Polinat või Milanat, sest vene pered eelistavad lastele panna nimesid, mis sobituvad Eesti ühiskonda paremini.
"Kui mina näiteks tulin siia lasteaeda, siis me naljatasime, et ma olen kümnes, n-ö juubeli-Leena. Praegu minu jaoks kõlaks veidrana, kui lapsel on selline nimi," rääkis Tallinna Arbu lasteaia õpetaja Jelena Sklavas "Aktuaalsele kaamerale".
Samas on nimesid, mis on populaarsed läbi aegade, näiteks Maša, Miša või Nastja. Ainuüksi Arbu lasteaias on Nastjasid 13. Õpetaja sõnul on viimasel ajal populaarseks saanud arhailised kirikuslaavi nimed.
Eesnimede uurija Annika Hussari sõnul on Eesti venelaste nimepanemise tavad kogu aeg Venemaa venelaste tavadest natukene erinenud.
"Eesti venelased panevad rohkem erinevaid nimesid, kuigi vene nimetraditsioon on teadupärast väga traditsiooniline, hoitakse oma harilikest nimedest kinni," selgitas ta. Nii näiteks pandi juba 20 aasta eest Eestis vene lastele rohkem neutraalseid nimesid nagu Jana või Diana, aga ka kaksiknimesid, mis vene nimetraditsioonis on tavatu või kasutati nimedes võõrtähti.
Viimasel ajal ongi täheldada tendentsi, et vene pered valivad lapsele eesnime, mis ei sobituks hästi mitte ainult Eesti ühiskonda, vaid oleks rahvusvaheliselt mõistetav.
Traditsiooniliste vene nimede kadumine pole ainult Eesti eripära, sama tendentsi on märgata ka Moskvas. Nii olid mullu Venemaa pealinnas kolm kõige populaarsemat tüdrukunime Anna, Maria ja Sofia, kusjuures viimane on väga populaarne praegu kogu maailmas.
"Täpselt need samad leiame meie eelisnimestikust samamoodi ja meil on tegelikult raske öelda, kes on nende Annade, Mariade ja Sofiade taga," tõdes Tallinna ülikoolis töötav Hussar.
Populaarsemad nimed 1989. ja 2019. aastal (Allikad: siseministeerium, statistikaamet):
1989 | 2019 | |
Poisid | Martin | Robin Sebastian Hugo Oliver Mattias Rasmus Kristofer Mark Oskar Martin Robert |
Tüdrukud | Jekaterina Anna Kadri Kristina Maarja Maria Olga Julia Triin Kristiina | Mia Sofia Emily Lenna Marta Hanna Alisa Eliise Maria Saskia |
Vene eesnimede jõudmine edetabelisse ei sõltu ainult nimemoest, oma roll on ka demograafilistel protsessidel.
Veerand Eesti elanikest on venelased ja nende osakaal rahvastikus väheneb, selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. Venelased alustavad lapse saamisega eestlastest natuke varem, kuid juba 30. eluaastate alguses on eestlannadel vene naistest rohkem lapsi ja see vahe suureneb sünnitusea lõpuni. Üle 40-aastastel Eesti rahvusest naistel on keskmiselt üle 1,9 lapse ja venelastel keskmiselt 1,65.
Ka on praegu lapsesaamise eas ehk 20. eluaastates vene naiste põlvkond tervikuna väiksem.
"Lisaks sellele, et nad saavad keskmisest vähem lapsi, on sünnituseas naiste osatähtsus vene rahvusest elanikkonnas väiksem," selgitas Tammur.
Statistikaameti analüüsi kohaselt pannakse Eestis praegu tüdrukutele enim rahvusvaheliselt tuntud nimesid. Nii näiteks olid mullu Eesti esikümnes olnud nimest seitse populaarsed ka USA-s.
Laupäeval Ida-Tallinna keskhaiglas sündinud Marleen sai omale n-ö rahvusvahelise nime õelt päranduseks.
"Tema on meil väike pärandus eelmisest lapsest. Eelmise lapse valikust jäi see nimi kripeldama ja nüüd tuli selle nime kandja," rääkis tüdruku ema Mari. See nimi meeldis ka isa Jakkole.
Nimeuurija Annika Hussari sõnul on eestlaste nimemood üsna vaheldusrikas. "On küll mõningaid täiesti üllatavaid fenomene, näiteks ei ole praegused moenimed Mia ja Robin mitte midagi Martini kõrval, mis on 30 aastat olnud populaarne nimi. See räägib vastu arvamusele, et eestlased panevad erinevaid ja erilisi nimesid," sõnas Hussar.
Uurija sõnul on juba mõnda aega näha tendentsi, et eestlased otsivad lastele eestikeelseid nimesid, nagu Säde või Tuule.
Küll aga valitakse lastele suhteliselt vähe õ-tähe või täpitähtedega nimesid. Hussari sõnul on sellel olemas lihtne selgitus – omaaegsed populaarsed nimed nagu Tõnu ja Tõnis pole veel piisavalt "puhanud", et saaksid uuesti kasutusse tulla.
"Üldiselt on nii, et kui vanemad otsivad lapsele nime, siis nad ei pane nime oma põlvkonna nimede hulgast. Ei valita ka ema-isa põlvkonnast, vanaemade-vanaisade põlvkonnast, natukene peab aega vahele jääma. Nimed peavad puhkama, et neil ei oleks segavaid seoseid ja alles siis on lootust, et need tulevad taas moodi," selgitas Hussar. Nii näiteks on jälle populaarseks saanud 120 aasta tagused Karl ja Elisabet.