Briti rahandusministeerium tutvustas pühapäeval uut 50-pennist münti, millel kirjas "rahu, õitseng ja sõprus kõikide rahvastega". kolm miljonit münti on reedest alates kasutuses ning aasta jooksul lisandub veel seitse miljonit münti.

Euroopa Liidust lahkumine ei tähenda aga vaid ilusa kirjaga müntide vermimist, vaid palju sisulisemat tööd.

"Suuremad muudatused, mida pidime tegema, puuduvtavad kodanike õigusi. Riigikogu on muutnud seadusi, mis puudutavad Briti kodanike elamisõigust Eestis ja näiteks juhilubade omamist. Aga vastuvõetud on ka krediidiasutuste seaduste muudatus, mis peaks neile tulevikus riske maandama," selgitas välisministeeriumi Euroopa osakonna Kagu-Euroopa ja Euroopa Liidu üldasjade büroo nõunik Karin Rannu.

Suurbritannia suursaadikul Theresa Bubbearil on pärast referendumit 2016. aastal olnud palju selgitamist, mis ja kuidas muutub.

"Alati on raske selgitada inimestele, kui nad on närvis, mures või pole selgust. Eesti siseministeerium aitas meeletult palju, kes meiega koos töötas, et kindlustada Briti kodanike õiguste kaitse ja informatsiooni selgus. Mul oli mitu kohtumist Eestis elavate Briti kodanikega. Need kohtumised muutusid kolme aasta jooksul üha kergemaks, sest inimeste kindlustunne kasvas, et kõik on nende jaoks korras," rääkis Bubbear.

Lahkumislepe, mille allkirjastasid eelmisel nädalal nii London kui ka Brüssel, sätestab ka, et selle aasta jooksul näiteks Eestisse elama asunud Briti kodanike õigused jäävad varem siia tulnutega samaks. Tõsi, europarlamenti nad enam valida ei saa.

Kui nüüd on käteväänamine lahkumisleppe tingimuste üle möödas, siis algab uus, palju raskem peatükk tuleviku üle. Läbirääkimiste aeg on erakordselt lühike ehk selle aasta lõpp.

"Üleminekuperioodil ei muutu midagi, isikute vaba liikumine kehtib aasta lõpuni nii reisimisel kui ka elamisel. Praegu pole dokumente vaja muuta. Pikemas perspektiivis ehk järgmisel aastal peavad siin elavad britid oma dokumendid välja vahetama, oma elamisloa, kui nad soovivad reisida üle Schengeni piiri. Kui nad soovivad siin olla ja mitte reisida, siis ei pea isegi seda tegema. Dokumendid kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni," selgitas Rannu.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier hoiatas, et kui lepet ei tule, siis ollakse silmitsi kaljuservalt allasõitmise ohuga, eriti kaubanduses.

"See on tihe ajakava. Vaevalt, et keegi seda eitab. Aga on tunda peaministri soovi, et vaja on edasi liikuda. Talle meeldib tihe ajakava. Talle meeldib näidata kindlat kuupäeva, mis kehtestab kõigile fookuse, et selle aja jooksul tuleb see ära teha," kinnitas Bubbear.

Vasvatavalt Brexiti leppele on võimalik ühe korra üleminekuperioodi pikendada kuni kaheks aastaks, kuid Briti parlament on jällegi seadustanud sätte, et ajapikendust ei tohi tulla.

Kui euroopa Liidu tavapärane käitumismudel on vajadusel kuupäeva nihutada, siis britid sellega nõustuda ei taha. Brüssel saab pikendamise otsuse langetada 1. juulil, seega selleks ajaks on kindel, kuhu on osalised oma läbirääkimistega jõudnud.