Jõeääre talu omanikud Urmas ja Laivi Laks pidasid sigu oma pere tarbeks kuni 2016. aastani. Siis läksid bioohutusnõuded nii karmiks, et odavam oli osta liha poest kui laudale aed ümber ehitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peremehe sõnul oli tal aastal 15 siga ja nende liha õnnestus lisaks ka müüa. "Aga seoses katkuga on kõik tapamajad ümberringi ära kadunud, pole ju kuskile realiseerida. Ühe sõnaga - tapmise probleem on," rääkis Urmas Laks.

23. jaanuaril andis maailma loomatervise organistasioon Eestile sigade Aafrika katku vaba maa staatuse. See aga ei tähenda, et kõigist piirangutest võib loobuda.

"Bioohutusmeetmeid tuleb endiselt järgida sama tõhusalt kui seni. Küll võib-olla teatud uuringute ja kontrollide osas tulevad leevendused," selgitas veterinaar- ja toiduameti Lääne regiooni juht Terje Oper.

Viis aastat kodusigu laastanud katk lõpetas Eestis sajandeid kestnud sigade oma tarbeks pidamise tradistiooni. Kindlasti pole kodusigu enam Viljandi- ja Järvamaa maaperedel.

Jõeääre talu uusi sigu võtta ei kavatse. "Nõuded ju kehtivad ikkagi. Sellest ei saa üle ega ümber," põhjendas ta.

Sigalate bioohutusnõudeid leevendatakse alles siis, kui metsad on katku kandvatest metssigadest puhtad. Viljandimaa jahimeeste liidu juhi Priit Vahtramäe kinnitusel pole Viljandimaal aktiivset seakatku juba üle aasta.

"Ringlevad veel antikehadega metssead, mis tuleks lähema kahe aasta jooksul ära küttida. Kuid üldjuhul loomade arvukus on sellel tasemel, mis peaks. Nagu riik meile ette kirjutas - üks isend 1000 hektari jahimaa kohta," rääkis Vahtramäe.

Tema hinnagul kulub kuni 20 aastat, enne kui Eesti metsad on lõplikult seakatkust vabad.