Analüütikud: uut majanduskriisi ei paista ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti majanduskasv aeglustub järsult nõrga väliskeskkonna mõjul, kuid eratarbimine ei luba SKP kasvul langeda alla kahe protsendi taseme, on nii pangad kui ka rahandusministeerium ühel meelel. Nii musta stsenaariumit kui viimatine majanduskriis ei paista aga kusagilt.

Pärast heitlikku poolaastat on olukord maailmamajanduses muutunud viimastel kuudel stabiilsemaks, kuid Eesti eksport on languses juba alates juunikuust ning mahtude langus hakkab puudutama üha laiemaid valdkondi. Kui nii jätkub, peab osa tööstusettevõtteid peagi kas uksed sulgema või oma äriplaani muutma, hoiatavad analüütikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul puudutab see Eesti suuremaid tööstussektoreid. "Täna on juba näha, et puidutööstus, need Eesti kuulsad valmismajad, kõik see. Konkreetne probleem on see, mis toimub Põhjamaades. Sealne kinnisvaraturg ja ehitusturg on hoogu maha võtmas ja see on olnud selline tegevusala, mis on siis Eesti ettevõtteid viimastel aastatel kõvasti soosinud," sõnas Nestor.

Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni sõnul on ehitus siiski päris heas seisus. "Väga olulist jahtumist sealt võib-olla ei tulegi, aga eks see sõltub ka sellest, kuidas läheb tööstusel ja kuidas üldine majandusolukord kujuneb," märkis Aben.

Nõnda toetubki Eesti üha jahedam majanduskeskkond suuresti eratarbimisele, sest palgad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja vaatamata ka selle tempo aeglustumisele on tarbijate kindlustunne siiani hea, mis mõjutab tugevalt ka Eesti SKP-d.

Swedbanki analüütik Tõnu Merstina ütles, et sel ja ka järgmisel aastal netopalga reaalkasv aeglustuvad ja see aeglustab ka eratarbimise kasvu.

Pensioniraha kulutamisel on lühiajaline mõju

2021. aastal jõuab osa teise pensionisamba rahast eratarbimisse, kuid selle mõju SKP-le jääb pigem lühiajaliseks ja tagasihoidlikuks. Kui palju aga päriselt pensioniraha reisimisele ja mööbliostuks ära kulutatakse, ei tea tegelikult keegi.

"20 protsenti on sellist raha, mis võiks tulla Eesti majandusse, kas siis tarbimiskulutuste või kinnisvarainvesteeringute näol. See üks miljard oleks umbes kolm protsenti Eesti SKP-st või ka sisenõudlusest," rääkis rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Vaatamata majanduse jahtumisele analüütikud uue finantskriisi märke õhus ei näe, sest majanduse üldpilt on hoopis teine.

"Sellist kriisi nagu tol ajal, nüüd juba 12 aastat tagasi oli, ilmselt ei tule, sest neid eeldusi ei ole. Elanike finantskäitumine ja investorite finantskäitumine on olnud äärmiselt konservatiivne," lausus Aben.

SEB analüütik Mihkel Nestor lisas, et 2007-2008 eestlased kulutasid tegelikult rohkem raha kui nad teenisid. "Täna ikkagi hoiuste kasv ületab märkimisväärselt laenude kasvu," sõnas ta.

Mertsina märkis, et Swedbanki põhiprognoosi järgi ei ole näha, et tuleks majanduslangus. "Tegelikult me näeme ka seda, et meie peamiste kaubanduspartnerite nõudlus peaks ülejärgmisel aastal paranema," ütles Mertsina.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: