Tööhõive lõi möödunud aasta lõpus rekordeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581661200000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kui eelmise aasta lõpus olid tööturu näitajad endiselt tugevad ning hõive liikus veel rekordigraafikus, siis tänavu ootab Swedbank majanduskasvu aeglustumist ja tööturu rahunemist.

Mullu neljandas kvartalis oli tööturul hõivatuid rohkem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumise jooksul – 680 000 inimest. Hõivatute arv suurenes ja töötute arv langes ning tööpuudus ulatus statistikaameti hinnangul 4,1 protsendini.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis oma kommentaaris, et statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud. Selliseks arvamuseks annab põhjust tõik, et töötukassa andmetel oli töötuid neljandas kvartalis 4000 inimese võrra rohkem kui statistikaameti hinnangul ja kõik töötud töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, statistikaameti andmed toetuvad 5000 inimese küsitlusele.

Töötajate arv kasvas mitte-eestlaste hulgas

2019. aastal suurenes hõive avalikus sektoris enam kui erasektoris. Avalikus sektoris on ka palgakasv viimasel ajal erasektorist kiirem olnud. Töötajate arv tõusis avalikus halduses ja tervishoius ning info ja side tegevusalal. Töötlevas tööstuses ja energeetikas töötajate arv vähenes.

Mitte-eestlastest töötajate arv kasvas eelmisel aastal 8000 inimese võrra, samal ajal kui eestlastest hõivatute hulk veidi vähenes, osutas Elmik. Mitte-eestlastest hõivatute arv kerkis eelkõige keskmisest madalama palgaga teenindusettevõtetes, näiteks kaubanduses ja turismis.

Töötukassa andmed viitavad tööturu jahtumisele

Jaanuari lõpus oli töötukassa registris töötuid ligi 4000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. "Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole enam töövõimereform – tööpuudus kasvas vaid nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud," märkis Swedbanki ökonomist.

Ametite lõikes on aastaga kõige rohkem tõusnud seadme- ja masinaoperaatoritest ning oskustöölistest tööotsijate arv. Lisaks tööpuudusele on töötukassa andmete järgi suurenenud ka täitmata ametikohtade arv.

Sellel aastal peaks majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema, prognoosib Swedbank. Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus.

"Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist. Tööpuudus peaks veidi kasvama. Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema," usub Elmik.

Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul aeglustuma 7,5 protsendilt eelmisel aastal 6,5 protsendini sel aastal.

SEB analüütik Mihkel Nestori sõnul ei ole väga suurt töötuse kasvu oodata.

"Kui me vaatame väliskeskkonda, siis Eesti selle aasta majanduskasv aeglustubki väliskeskkonna tõttu, töötlevas tööstuses peaks olukord olema keerulisem. See tähendab, et võib-olla tuleb hakata kokku hoidma, ehk ka inimeste arvelt. Aga tegelikult sisetarbimine on tugev, konkurentsivõimelisi ettevõtteid ka veel jagub. Suuremat töötuse kasvu me ei ennusta, räägime ikkagi komakohtadest," selgitas Nestor "Aktuaalsele kaamerale".

Tööhõive suurenes enim Harjumaal

Ka Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul viitavad andmed hoolimata tööturu praegusele erakordselt heale olukorrale jahenemisele.

Ta tõi välja, et nagu kogu 2019. aasta vältel, suurenes hõive ka aasta viimases kvartalis piirkondade lõikes enim Harjumaal. Põlevkivisektori kokkutõmbumine kahandas hõivet Ida-Virumaal.

"Kuigi hetkeolukord Eesti tööturul on erakordselt hea, viitavad andmed siiski juba alanud jahenemisele. Näiteks kahaneb maksu- ja tolliameti andmete järgi palgasaajate arv kuises võrdluses hooajalisi tegureid arvestades ning registreeritud töötute arv on juba mõnda aega suurenenud," lausus Soosaar.

Tööandjate hõiveootused on tööstussektoris ja ehituses muutunud pessimistlikumaks – hõive kahanemist ootavate ettevõtete osakaal on suurem kui hõive kasvu ootavate oma. Ka Eestis kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut omavate välismaalaste arv on alates 2019. aasta teisest kvartalist püsinud veidi alla 20 000 ja kiire kasvutempo tundub olevat selja taga.

Eelmisel aastal kokku oli tööjõus osalemise määr 71,6 protsenti, tööhõive määr 68,4 protsenti ja töötuse määr 4,4 protsenti. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv mullu oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Tööandjad: hõive on kasvanud osalise ajaga töötajate arvelt

Eesti Tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron selgitas, et viimastel aastatel on hõive kasvanud peamiselt osalise tööajaga töötavate inimeste arvelt.

"Need inimesed, kes muude kohustuste kõrvalt on valmis osakoormusegagi töötama, väärivad kahtlemata kiitust. Tööturult pikaks ajaks eemale jäädes inimeste konkurentsivõime väheneb, sest oskused ja kogemused vananevad, kuid tööelu areneb edasi. Seetõttu on üha raskem tööturule naasta. Tööturul aktiivne olles ja kas või osakoormusega alustades on võimekus toime tulla edaspidi kahtlemata suurem," lisas ta.

Aroni sõnul tuleb hinnata tööandjaid, kes on osalise tööajaga või vähenenud töövõimega ja vanemaealisi töötajaid värvanud ning töötingimusi vastavalt nendele kohandanud.

Aron tõdes, et värbajate sõnul napib Eesti tööõiguses endiselt paindlikkusest, mis teeb praeguste töötute ja mitteaktiivsete inimeste tööturule kaasamise raskeks.

Tööturul püsimist ja tööelu kvaliteeti toetab Aroni sõnul adekvaatselt rihitud erialaharidus.

"Paraku puudub 40 protsendil töötutest erialane haridus. Tulevikus peaks seda probleemi aitama välistada oskuste ja tööjõuvajaduse prognoosimise programm OSKA, mida ei ole aga süsteemselt siiani haridusjuhtimisse kaasatud. Puuduvat erialaharidust aitab kompenseerida ka erialane töökogemus, mistõttu on kõige olulisem, et inimesed oleks tööturul aktiivsed ja selles valguses on statistika rõõmustav," rääkis Aron.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Karin Koppel, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: