Deripaska advokaatidele saadetud kirjas, mille sisuga õnnestus tutvuda ka ajalehel Financial Times, selgitas USA sanktsioonide eest vastutav ametkond (Office of Foreign Asset Control ehk OFAC), et Deripaska on olnud väidetavalt üks nendest isikutest, kes hoiustas vara ja pesi raha president Putini jaoks.

Muuhulgas olevat Deripaska omal ajal loobunud autotootja GAZ aktsiaemissioonist vaid seetõttu, et oli vaja varjata, kuidas ettevõtte kaudu on toimunud Putini huvides läbi viidud rahapesu. Viimati olevat Putini raha GAZ-i kaudu pestud veel 2017. aasta septembris. Ettevõte GAZ on hetkel samuti USA sanktsioonide all.

Sanktsioonid, mille USA kehtestas 2018. aasta aprillis Deripaska ja veel 23 ärimehe või kõrge ametniku suhtes, olid kõige karmimad meetmed, mida Washington oli seoses Ukraina kriisi ja USA valimistesse sekkumise asjus Moskva suunal ellu kutsunud.

Deripaska üheks vastusammuks oli see, et ta kaebas OFAC-i Washingtonis kohtusse ning nõudis ametkonnalt sanktsioonide kehtestamise põhjendamist. OFAC teatas aga eelmisel kuul saadetud vastuses, et nende poolt hagejale esitatavad põhjendused saavad sisaldada vaid neid andmeid, mis pole salastatud.

Vene oligarhi sõnul USA võimud mingeid fakte ei esita. "Ainult oletused, kuulujutud ja loba. Need on põhjendamata väited. See on nonsenss, selle asemel peaks olema süütuse presumptsioon kuni hetkeni, mil kohtus on leidnud tõestamist mingid faktid," rääkis Deripaska Financial Timesile.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas samuti tagasi väited, et Deripaska pesi raha ning tegi investeeringuid Putini nimel. "See ei ole tõsi. Nii lihtne see ongi," sõnas Peskov.