Nimekirjas on muuhulgas 12 riigijuhti, samuti näiteks Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlasi, vahendasid BBC, Yle ja Süddeutsche Zeitung. (Nn Panama Papersi uurimisrühma veebileht on leitav SIIT.)

Dokumendid sai umbes aasta aega tagasi enda kätte Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ning sellest ajast saadik on neid uurinud ligi 400 ajakirjanikku 80 erinevast riigist. Soomet esindab ajakirjanduslikus ühisprojektis rahvusringhääling Yle.

Mossack Fonseca on üks suuremaid maksuparadiisi teenust pakkunud ettevõtteid maailmas. Umbes pool dokumentidest on e-kirjad, lisaks on andmebaasis veel ettevõtete sisedokumente, pangaandmeid, ametkondlikke dokumente, kohtuotsuseid ja passide koopiaid.

Kokku on dokumente ligi 11,5 miljonit ning väidetavalt võib tegu olla ajaloo suurima andmelekkega - Wikileaksi 2010. aasta diplomaatilise posti lekke suuruseks oli näiteks 1,7 gigabaiti, praegune andmebaas on oluliselt suurem - 2600 gigabaiti.

Lisaks Panamale puudutavad dokumendid Bahama saartel, Seišellidel, Neitsisaartel, Niuel ja Bermudal registreeritud ettevõtteid. Just nendesse riikidesse liikunud summade kohta on maksuametnikel olnud seni kõige raskem informatsiooni hankida. Kokku on informatsiooni rohkem kui 200 000 ettevõtte kohta. Dokumendid puudutavad muhulgas maksude maksmisest hoidumist, sanktsioonide vältimist või kõige otsesemat rahapesu.

Leke võib kaasa tuua selle, et tulevikus hakkab Euroopast väljaspool asuvatesse ettevõtetesse raha peitmine olema märkimisväärselt keerulisem. "Maksude maksmisest kõrvale hoidumine puudutab meid kõiki. Mitmed peaministrid, diktaatorid ja suurte riikide presidendi peidavad oma sissetulekuid. Kodanikel on õigus seda teada," kommenteeris Süddeutsche Zeitungi uurimisrühma juht Bastian Obermayer.

Yle kinnitusel on nimekirjas mitmeid Soomega seotud isikuid.

Esimesi tähelepanekuid hakati avalikustama kella 21 ajal.

Araabia võimukandjad, Islandi peaminister ja Putini lähikondlased

Kokku on andmebaasis 140 erinevat võimukandjat üle kogu maailma. 12 neist on praegused või endised riigi- või valitsusjuhid. Lisaks veel suur hulk ministreid ja kõrgeid ametnikke.

Suurem osa märkimisväärsetest võimukandjatest on pärit Araabia riikidest, kuid silma torkab näiteks ka Islandi praegune peaminister Sigmundur Davíð Gunnlaugsson, kellel on ettevõte Neitsisaartel, millest pole ta avalikkusele midagi teada andnud.

Kuigi Venemaa riigipea Putini nime otseselt andmebaasist ei leia, näitavad dokumendid, kuivõrd ulatuslik võrgustik on maksuparadiisides tema lähedastel võitluskaaslastel. Obermayeri sõnul puudutab andmebaasi kõige olulisem osa just nimelt Putinit. 

Putini lähikondlaste skeem on samas üks keerulisemaid, kuid väidetavalt on kas või viimase kahe aasta jooksul suunatud Bank Rossija kaudu maksuparadiisidesse rohkem kui miljard USA dollarit. Samas valgustavad dokumendid väidetavalt üsna põhjalikult seda, kuidas Kremli eliit Ukraina kriisiga seotud majandussanktsioone väldib.

Detailselt on muuhulgas välja toodud Putini lapsepõlvesõbra ja tütre ristiisa, tšellist Sergei Rolduginit puudutavad andmed. Samuti figureerivad nimekirjas ärimeestest vennad Boris ja Arkadi Rotenberg ning ka Soomega seotud ettevõtja Gennadi Timtšenko.

Nimekirjas torkavad muuhulgas silma veel Ukraina president, magusatööstur ja miljardär Petro Porošenko; Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi perekond; Argentiina president Mauricio Macri ja endise presidendi Cristina Fernandez de Kirchneri abi Daniel Muñoz; Gruusia endine peaminister ja miljardär Bidzina Ivanišvili; Briti peaministri David Cameroni isa ning hulk kolmanda maailma riigimehi või nende lähikondlasi.

Samas on mitme endisest ettevõtjast riigijuhi puhul ebaselge, kuivõrd ulatuslik on seos nende praeguse/hilisema tööga. Näiteks Porošenko puhul on tema nõunikud öelnud, et nimekirjas mainitud firmad olnud vajalikud Rosheni müügiks.

Mossack Fonseca aga teatas, et advokaadibüroo on alati lähtunud siseriiklikest ja rahvusvahelistest nõuetest ning 40 tegutsemisaasta jooksul pole firmat kordagi mingis kriminaalses tegevuses kahtlustatud ega süüdistatud.

Ka andmebaasi uurinud väljaanded on märkinud, et suur osa tehinguid ning ettevõtte registreerimine maksuparadiisi pole iseenesest esmapilgul ebaseaduslikud, kuid selliste meetodite kasutamine riigijuhtide ning poliitikute poolt on vähemalt äärmiselt ebaeetiline. Kuritegelikuks aga võib asi muutuda siis, kui maksuparadiisis asuva firma kaudu teenitud kasumist ja varast ei informeerita kodumaa maksuametnikke.

Balti riikide kohta on hetkel Yle andmetel teada näiteks seda, et Nordea kontsern on oma Põhjamaades ja Balti riikides asuvatele klientidele loonud maksuparadiisides varifirmasid. Hetkel käib jutt umbes 400 firmast Panamas ja Neitsisaartel.