Erikomisjoni 16. jaanuaril toimunud istungil arutati Levikomi soovil 5G sageduslubade konkursi ümber toimuvat. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid istungil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut, sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak.

Levikomi hinnangul on aga istungi avalikku protokolli valikuliselt toimetatud ning selles ei ole avaldatud tegelikke istungi sõnavõtte ning meelevaldselt on moonutatud sõnastusi või jäetud olulised sõnavõtud üldse välja.

"Selliselt sõnastusi muutes ja valikuliselt neid protokollis kajastades on püütud varjata 5G sageduslubade väljastamisega seonduvat korruptiivset ja kartelli kokkuleppele viitavat käitumist," põhjendas Levikom prokuratuuri pöördumist.

Levikom viitab prokuratuurile esitatud avalduses karistusseadustiku paragrahvides 298 ja 299 sätestatud kuriteole, mis on mõjuvõimuga kauplemine ja ametialane võltsimine.

Katri Raik (SDE) ütles ERR-ile teisipäeva pärastlõunal, et ta ei saa aru, kust pärinevad Levikomi väited, sest ettevõtte esindajad istungil ei osalenud.

"Levikom OÜ ei ole viibinud korruptsioonvastase erikomisjoni istungil 16. jaanuaril. Seetõttu on arusaamatu, kust pärineb nende väide, et protokollis ei ole esitatud tegelikke istungi sõnavõtte," ütles Raik.

Raigi sõnul on komisjoni liikmetel – üks liige igast erakonnast – alati olnud võimalik tutvuda protokolli kavandiga enne selle allakirjutamist ja avalikuks tegemist. "Seda protseduuri olen komisjoni esimehena alati jälginud. Konkreetsele protokolli kavandile ei tulnud ühtegi kommentaari," märkis Raik.

Raigi sõnul jääb talle jääb komisjoni esimehena arusaamatuks, millel põhineb Levikom Eesti OÜ väide, et protokollis on püütud varjata 5G sageduslubade väljastamisega seonduvat. "Sageduslubadega seoses on käimas kohtumenetlus, seetõttu on komisjon otsustanud oodata ära lõpliku kohtulahendi," lausus ta.

Raik ei olnud kommentaari andmise ajal veel Levikomi poolt prokuratuurile esitatud dokumentidega tutvunud.

Prokuratuurist öeldi ERR-ile, et seadusest tulenevalt on prokuratuuril kümme päeva aega tutvuda ja analüüsida esitatud kuriteoteate sisu ning selle aja jooksul kohustus vastu võtta otsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta.

Levikom on 5G sageduslubade konkursi tingimusi vaidlustades jõudnud välja riigikohtusse, haldus- ja ringkonnakohus on kohtuvaidluses õiguse andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes on konkursi korraldaja. Riigikohtus registreeriti Levikomi kaebus 10. jaanuaril. Kohtuasja jätkumine tähendab, et 5G konkurss on seisma pandud ning praegu pole teada, millal sellega edasi minnakse.

Haldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte.