5G sageduslubade konkursi üle vaieldakse nii riigikogus kui riigikohtus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raadiomast
Raadiomast

Levikom ei jäänud rahule ringkonnakohtu otsusega, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) käitus õigesti, kui pani 5G sageduslubade konkursile vaid kolm sagedusriba ning kaebas otsuse riigikohtusse. Samal ajal annab ministeerium konkursi kohta aru ka riigikogu erikomisjonis. Konkurss ise on aga peatatud.

Tallinna ringkonnakohus otsustas mullu 11. detsembril nagu varem halduskohus, et riik ei eksinud, kui 5G sageduslubade konkursil pandi pakkumisele ainult kolm luba. Kohtusse oli konkursitingimuste vastu kaebuse esitanud telekomiettevõte Levikom. Ettevõtte juht Peep Põldsamm ütles toona, et ringkonnakohtu otsus kaevatakse edasi.

Riigikohtust kinnitati ERR-ile, et Levikom Eesti OÜ kaebus registreeriti 10. jaanuaril. Kas ja millal teeb riigikohus menetlusse võtmise otsuse, pole praegu otsustatud.

Kohtuasja jätkumine tähendab, et 5G konkurss on seisma pandud ning praegu pole teada, millal sellega edasi minnakse.

Haldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte.

Kuivõrd Levikom on 5G konkursi üle kõvasti lärmi löönud ning kohtuskäimisega konkursi seisma pannud, hakkas asja vastu huvi tundma ka riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.

Eelmise nädala neljapäeval käis erikomisjonis olukorda selgitamas MKM-i asekantsler Siim Sikkut, sama küsimust arutati komisjonis ka sel esmaspäeval. Komisjoni esimees Katri Raik (SDE) ütles ERR-ile, et komisjoni huvitas, kas 5G sageduslubade konkurss on olnud piisavalt läbipaistev.

Raiki sõnul ei leitud konkursi korraldamises "suuri hälbeid", kuid "väheke näpuviibutamist ikkagi oli".

"Majandusministeerium pidas enne konkursi määruse koostamist läbirääkimisi kõigi nelja osapoolega, aga nad peaksid täpsemini ja selgemini läbirääkimisi protokollima," märkis Raik.

Erikomisjoni jõudis arutelu Levikomi kaebuse alusel, öeldi ERR-ile MKM-ist. Ministeeriumi pressiesindaja Laura Laasteri sõnul küsis komisjon konkursi tingimuste kujunemise kohta selgitusi,

"MKM-i seisukohast rõhutame, et tegu on poolelioleva kohtuvaidlusega, kus juba kaks kohtutaset on leidnud üheselt, et MKM ei ole 3,6 GHz konkursiga seaduste vastu eksinud ja konkurentsi riivanud. MKM ja meie ametnikud on lähtunud alati ja ainult sideturu arengu kaalutlustest ja üleriiklikest huvidest," märkis Laaster.

Asja hakkavad arutama kolm komisjoni koos

Kuigi ringkonnakohus märkis mullu detsembris tehtud otsuses, et sagedusala jaotamist kolmeks saab  pidada mõistlikuks kompromisslahenduseks, mis samal ajal jätab ruumi ka konkurentsile, vaidleb Levikom siiani vastu, et tegu on ebamõistliku piiranguga, mis seab ohtu 5G ehk järgmise põlvkonna traadita lairiba elektroonilise sidevõrgu asjakohase arendamise ja vaba konkurentsi.

Katri Raik tunnistas, et tegu on väga keerulise teemaga ning seeõttu ei saa korruptsioonivastane erikomisjon üksinda lahendust välja pakkuda. Seetõttu kutsutakse asja arutama ka riigikogu majanduskomisjoni ja riigikaitsekomisjon.

"Korruptsioonivastast erikomisjoni huvitavad konkursi tingimused ja läbipaistvus, et kõigile turuosalisetel oleks tagatud võrdsed võimalused. Riigikaitsekomisjoni huvitavad julgeolekuaspektid ning majanduskomisjon seisab hea tehniliste lahenduste eest. Seepärast pidas erikomisjon mõistlikuks taotleda teemaga edasiminekuks kolme komisjoni koostööd," selgitas Raik.

Probleemiks on Levikomi maksuvõlg

Kui halduskohus tegi mullu septembris MKM-i kasuks otsuse, siis märgiti seal muu hulgas, et kuivõrd Levikom ei ole esitanud oma viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruandeid ja ettevõttel on aktiivne maksuvõlg, siis on tõenäoline, et ettevõte ei oleks saanud niikuinii sagedusloa enampakkumisel osaleda. "Seega ei ole ka ettevõttel põhjust vaidlustada seda, et konkursile pandi vaid kolm sagedusluba," märgiti kohtuotsuses.

Levikomi maksuvõlg häiris ka riigikogu erikomisjoni. "Kuivõrd Levikomil on endiselt maksuvõlg, siis see on minu jaoks tõsine argument, mis ei saa neil lasta riigihankel osaleda," märkis Katri Raik.

See polnud ainus asi, mis komisjoni esimeest häiris. "Levikom olnud väga agar komisjoni poole pöörduja nii kirjade kui telefonikõnedega. Üksikute liikmete poole pöördumine läbi helistamise ja kirjade saatmise ei jäta Levikomist aga head muljet, sest tegu on korruptsioonivastase komisjoniga. See jätab Levikomist väga imeliku mulje," rääkis Raik.

Majandusaasta aruannete ja maksuvõla kohta ütles Põldsamm mullu septembris ERR-ile, et see pole see teema, mille üle kohtus vaieldakse. ""See on nii ebaloogiline ja asjakohatu. Tegemist ei ole kohtuvaidlusega Levikomi õiguste riive üle, tegemist on vaidlusega vaba turu tagamise osas Eesti uue põlvkonna sideteenuste turgudel," lausus Põldsamm toona.

Nii kaua, kui kohtuveski jahvatab, on lähituleviku mõttes ülioluline konkurss seisma pandud. MKM-is ollakse siiski optimistid, et suurt kahju viivitus ei tee.

"Kohtuasi on kahtlemata pidurdanud sageduslubade andmist ja sellest tulenevalt ka 5G võrkude arendamist. Samas ei saa väita, et Eesti oleks siinkohal teistest riikidest oluliselt maha jäänud," ütles Laura Laaster.

5G sageduslubade konkurss

  • Sageduslubade väljastamine 5G võrkude rajamiseks on nõutav Euroopa Liidu õiguse järgi ning liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2020 lubama sagedusala 3400–3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid.
  • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis mullu 22. jaanuaril vastu määruse "Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz". Iga konkursi objekti alghind oli 1 597 000.
  • Määruse eelnõu nägi 5G konkursi tingimuste osas ette kaks alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga variandid. Vastu võetud määrusega piirati aga väljastatavate sageduslubade arvu kolmega ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 MHz.
  • Levikom vaidlustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 5G sagedusriba jagamise konkursi mullu veebruaris ning konkurss peatati Tallinna ringkonnakohtu poolt aprillis. Levikom heitis riigile ette konkurentsi kahjustamist ning 5G sagedusalade broneerimist kolmele suuremale mobiilioperaatorile.
  • Konkurentsiamet märkis mullu juulis avaldatud analüüsis, et 5G sageduslubade konkursil ei tuleks sagedusala jagada kolmeks ega neljaks, vaid sagedusload peaks panema oksjonile väiksemate plokkidena. Siis saaks konkursil osaleda ka uudse ja erineva ärimudeliga ettevõtjad, mitte vaid kolm suurt mobiilsideoperaatorit.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: