16. jaanuaril toimus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istung, milles osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut, sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak ning mis oli ajendatud Levikomi avaldusest 5G sageduslubade konkursiga seonduva suhtes.

Levikomi hinnangul on erikomisjoni 16. jaanuari 2020 toimunud koosoleku protokollis valikuliselt muudetud ja välja jäetud 5G sageduslubade konkursiga seonduvaid korruptiivsete tunnustega ja kartellile viitavaid osasid.

Seetõttu esitas Levikom 18. veebruaril prokuratuurile kuriteoteate erikomisjoni juhi Katri Raiki suhtes mõjuvõimuga kauplemise ja ametialase võltsimise alusel, mille menetlemise otsustas prokuratuur 26. veebruaril jätta alustamata.

Otsuse edasikaebuses osundab Levikom kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimisele menetluse alustamise otsustamisel, mida prokuratuur ei saa iseseisvalt korrigeerida ning viitab karistusseadustikule, mille kohaselt on ametialase võltsimisena karistatav iga dokumendi tunnustele vastava akti võltsimine. Seetõttu ei pidanud Levikom prokuratuuri seisukohti kuriteoteate vormiliste puuduste ja tunnuste puudumise kohta piisavaks ning esitas kaebuse Riigiprokuratuurile.

Raik Levikomi väiteid ei mõista

Katri Raik (SDE) on varem ERR-ile öelnud, et ta ei saa aru, kust pärinevad Levikomi väited, sest ettevõtte esindajad istungil ei osalenud.

"Levikom OÜ ei ole viibinud korruptsioonvastase erikomisjoni istungil 16. jaanuaril. Seetõttu on arusaamatu, kust pärineb nende väide, et protokollis ei ole esitatud tegelikke istungi sõnavõtte," ütles Raik.

Raigi sõnul on komisjoni liikmetel – üks liige igast erakonnast – alati olnud võimalik tutvuda protokolli kavandiga enne selle allakirjutamist ja avalikuks tegemist. "Seda protseduuri olen komisjoni esimehena alati jälginud. Konkreetsele protokolli kavandile ei tulnud ühtegi kommentaari," märkis Raik.

Raigi sõnul jääb talle jääb komisjoni esimehena arusaamatuks, millel põhineb Levikom Eesti OÜ väide, et protokollis on püütud varjata 5G sageduslubade väljastamisega seonduvat. "Sageduslubadega seoses on käimas kohtumenetlus, seetõttu on komisjon otsustanud oodata ära lõpliku kohtulahendi," lausus ta.

Levikom on alates 2018. aastast üritanud veenda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit (MKM), et see ei eelistaks 5G sageduslubade väljastamisel välismaiseid mobiilioperaatoreid Elisa, Telia ja Tele2  ning ei blokeeriks teiste uue põlvkonna teenuste ja võrkude pakkujate turuletulekut ega võtaks olemasolevat sagedusressurssi juhtmeta maainterneti pakkujatelt jõuga ära.