Kõige usaldatum poliitiline institutsioon on kohalikud omavalitsused
Poliitilistest institutsioonidest usaldavad Eesti inimesed enim kohalikke omavalitsusi, kuid kasvanud on usaldus ka riigikogule ja peaministrile. Kõikidest institutsioonidest pälvivad suurima usalduse päästeteenistused.
Turu-uuringute AS-i institutsioonide usaldusväärsuse uuringust selgus, et kohalikke omavalitsusi (KOV) usaldab 71 protsenti Eesti elanikest, mitteusaldajaid oli 22 protsenti. See on ka kõrgeim näitaja alates 2018. aasta sügisest, kui KOV-ide usaldajaid oli 67 protsenti.
KOV-idel on võrdselt kõrge usaldusväärsus nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste seas. Eestlastest usaldas KOV-e 70 ja mitte-eestlastest 72 protsenti.
Presidenti usaldas 66 protsenti Eesti inimestest ning ei usaldanud 22 protsenti. Presidendi usaldus on eriti kõrge eestlaste seas - 75 protsenti, kuid madalam muust rahvusest vastajate seas - vaid pooled (50 protsenti) muust rahvusest Eesti elanikud usaldavad teda.
Presidendi institutsiooni usaldusväärsus ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul väga palju muutunud. Kõrgeim oli see sügisel 2018, kui presidenti usaldas 71 protsenti ja madalaim kevadel 2019, kui usaldajaid oli 64 protsenti.
Riigikogu usaldusväärsus tõusis aga viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele. Riigikogu usaldas 58 protsenti, samas kui mitteusaldajaid oli 32 protsenti. Näiteks kevadel 2018 usaldas parlamenti 49 protsenti ja mitteusaldajaid oli 41 protsenti.
Erinevalt presidendist vastajate rahvuse pinnal riigikogu puhul nii suurt erinevust ei tule, ehkki eestlaste usaldus (60 protsenti) on mõnevõrra suurem kui muust rahvusest vastajatel (54 protsenti).
Võrreldes 2019. aasta kevadega on kasvanud ka peaministri usaldusväärsus. Kui märtsis-aprillis 2019 tehtud küsitluses usaldas peaministrit 53 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Peaministri mitteusaldajaid oli 33 protsenti.
Peaministri usaldusväärsuse juures on tähelepanuväärne, et see on eestlastest ja muust rahvusest vastajate seas võrdne ja mõnes küsitluses isegi muust rahvusest vastajate seas suurem.
Valitsuse usaldusväärsus on peaministri omast mõnevõrra madalam. Valitsust usaldab 53 protsenti ja ei usalda 35 protsenti. Ka valitsuse usalduse juures ei erine eestlastest vastajate (54 protsenti) ja muust rahvusest vastajate (52 protsenti) hinnangud märkimisväärselt.
Kõikidest institutsioonidest usaldatakse enim päästeteenistusi (96 protsenti), millele järgneb politsei (89 protsenti), kaitsevägi (80 protsenti) ja kaitseliit (76 protsenti).
Euroopa Liitu usaldab 73 protsenti ja NATO-t 66 protsenti kõigist eesti elanikest.
Kaitseväe, kaitseliidu ja eriti NATO puhul torkab silma eestlastest vastajate ja muust rahvusest vastajate erinev hoiak.
Eestlastest usaldab NATO-t 81 protsenti, kuid mitte-eestlastest vaid 36 protsenti. Eestlastest usaldab kaitseväge 89 protsenti, kuid mitte-eestlastest 69 protsenti. Kaitseliidu puhul on vastavad näitajad: eestlased 87 ja muust rahvusest vastajad 50 protsenti.
Uuringu andmed pärinevad kaitseministeeriumi poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt kaks korda aastas tehtavast riigikaitset käsitlevast avaliku arvamuse uuringust. Sel põhjusel ei ole institutsioonide usaldusväärsuse uuringus välja toodud ka kõiki institutsioone ehk puuduvad näiteks õiguskantsler, kohtud, ajakirjandus, kirik jne.
Toimetaja: Urmet Kook