VKG juht EL-i roheleppest: uusi pioneeriülesandeid ei peaks enne vanade täitmist võtma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Rene Kundla/ERR

Süsiniku nullheite eesmärk ei taga majanduse jätkusuutlikkust, mis eeldaks vanadelt tehnoloogiatelt sujuvat üleminekut uutele, mistap võiks nullheidet eesmärgiks seadva leppe asemel keskenduda eelmise, samuti ambitsioonika eesmärgi saavutamisele olukorras, kus see paljudele riikidele endiselt kättesaamatuks on jäänud, leidis Viru Keemia Grupi (VKG) juht Ahti Asmann ETV saates "Esimene stuudio".

"Väga lühikese ajaga on võetud väga suur otsus vastu ilma sisulise mõjuanalüüsita. Vastamata küsimusi on oluliselt rohkem kui vastatud küsimusi," selgitas Asmann saatejuht Johannes Trallale, mis VKG-d EL-i roheleppe juures häirib.

Asmanni hinnangul võinuks olukorras, kus pole veel ka varasemat eesmärki täidetud, keskenduda hoopis selle saavutamisele, selmet võtta endale uusi "pioneeriülesandeid", nagu ta sõnastas.

"Nullheite eesmärk tundub ebareaalne olukorras, kus varasemaidki eesmärke pole suudetud täita. Esmalt peaks keskenduma nendele," leidis Asmann.

Asmanni sõnul seab see ohtu just VKG-taolised suured, globaalse haardega ettevõtted, mil on oluline majanduslik mõju ehk see mõjutab otseselt ka riike endid, kui muutused liiga järsud on.

"Üleminek peab olema sujuv, eesmärk peaks olema saavutada nii majanduskasv kui ka rohepööre," leidis Asmann. Tema hinnangul peaks Eesti riigil olema selge ajakava koos vahe-eesmärkidega ning riskid peavad olema proportsioonis tuludega, millest muudatuste tulemusel ilma jäädakse.

"Oluline on, et Eestil oleks oma plaan: milline on meie seisukoht, kui läheme Euroopa Liitu rohelepet läbi rääkima," ütles Asmann.

Asmanni sõnul on Eesti isegi olnud tubli ja on EL-i seniste eesmärkide saavutamisest olnud kümme aastat ees. Maailma jaoks tuli aga probleem sellest, et mitte varasem eesmärk polnud ambitsioonitu, vaid selleni liiguti liiga aeglaselt ja puudus tahe eesmärki saavutada. See aga viis olukorrani, kus Eesti oma EL-i eesistumise ajal osales otsuse vastuvõtmises, millega tõsteti süsinikukvootide hinda, mis tappis põlevkivielektri tootmise majandusliku mõttekuse.

"See oli Eestile maksimaalselt halb tulemus," hindas Asmann. "Põlevkivielektri tootmine suudeti maksustada surnuks ühe aastaga."

VKG ootab nüüd valitsuse otsust, kas riik soovib Eesti Energiaga kahasse rajatavat põlevkiviõli eelrafineerimistehast toetada. Ilma selleta pole aga uuel tehasel majanduslikku perspektiivi ning poliitlise rohepöörde tingimustes oleks ettevõtjal üksi äärmiselt riskantne sellist projekti ette võtta. Esialgsete arvutuste kohaselt kujuneb selle maksumuseks 650 miljonit eurot, tehase võimsus oleks 1,6 miljonit tonni õli aastas. Täisvõimsuse saavutamiseks plaanib Eesti Energia ehitada juurde veel ühe Enefit-tehase.

Asmann tõdes, et igas äris on naftahinna kõikumise risk sees, kuid leidis, et tööta tehas rohepöörde tingimustes ei jääks, sest laevandusturul on kütteõli nõudlus pigem kasvamas, seega ka olukorras, kus kütteõlile lisanduks süsinikumaks, läheks kütus küll kallimaks, ent ei mõjutaks tehase nõudlust. Peamiselt aga lasub hinnarisk tootjal, mitte rafineerijal, keda ta võrdles veskipidajaga.

"Seda kartust ei ole, et tehas jääb seisma," kinnitas ta võimaliku tehase sõltumatust globaalsetest poliitilistest rohekokkulepetest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: