Ringkonnakohus: Tartu Ülikoolil oli õigus Halliku tööleping lõpetada
Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu varasema otsuse Tartu Ülikooli ja ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku vahelises töövaidluses, leides, et ülikoolil oli piisav alus Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu.
Tartu maakohus oli mullu 4. septembril rahuldanud seksuaalkuritegudes süüdistatava Halliku hagi ülikooli vastu. Maakohus mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja hüvitise 90 568 eurot. Tühistatud osas tegi nüüd ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi Tartu Ülikooli vastu täies ulatuses rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et Tartu Ülikoolil oli piisavalt alust Hallikuga töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Ülikool kontrollis talle teatavaks saanud faktilisi asjaolusid oma parimate võimete kohaselt ja piisavalt, leidis ringkonnakohus.
Ringkonnakohus toob tehtud otsuses välja, et töölepinguseaduse järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üldjuhul üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena aga vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kolleegium jõudis asja analüüsides otsusele, et kõnealuses töövaidlusasjas välistavad hoiatuse vajalikkuse nii Hallikule etteheidetavate tegude raskus ja iseloom kui ka asjaolu, et ta rikkus muu hulgas töölepingust ning raamatukogu põhikirjast tulenevaid Tartu Ülikooli struktuuriüksuse juhi kohustusi.
Ringkonnakohtu hinnangul iseloomustab Halliku tõsist kohustuste rikkumist ka see, et olukord riivas paljusid raamatukogu töötajaid ja tõi kaasa ühe töötaja töölt lahkumise avalduse esitamise. Kohtu hinnangul on Tartu Ülikool sellises olukorras põhjendatult asunud seisukohale, et töösuhte jätkamine hagejaga ei ole enam võimalik.
Eelnevast tulenevalt leidis Tartu ringkonnakohus, et Tartu Ülikooli töölepingu ülesütlemine ülikooli raamatukogu endise direktori Hallikuga on kehtiv ning sellest tulenevalt jäävad kõik nõuded, seal hulgas nõuded rahalise hüvitise saamiseks, rahuldamata.
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis kohus Halliku kanda, menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuse jõustumisel. ERR kirjutas septembris, et Tartu Ülikoolil on ahistamises süüdistatud Hallikuga kohut käies kulunud õigusabile 63 045 eurot.
Tartu maakohtu korraldused maakohtu otsuse avalikustamise osas jättis ringkonnakohus muutmata. Maa- ja ringkonnakohus menetlesid asja kinnises menetluses.
Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Kassatsioonkaebuse riigikohtule saab esitada 30 päeva jooksul.
Halliku advokaat Kristi Sild teatas ajakirjandusele, et ei pea kohtotsust õigeks ning vaidlustab selle riigikohtus.
"Esiteks ei nõustu me sellega, et kui intiimsuhe on vahetult alluvate isikute vahel, siis tuleb igal juhul eeldada, et see ei ole konsensuslik. Seda ka siis, kui on hulgaliselt tõendeid, mis näitavad vastastikust sõbralikku suhtlust," kommenteeris Sild, lisades, et peab sellist käsitlust meelevaldseks ega nõustu sellega. "Hallik ei ole mitte kedagi ahistanud ning tema töösuhe on õigusvastaselt lõpetatud."
Prokuratuur süüdistab Hallikut kahes kuriteoepisoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kasutades ära kannatanu sõltuvust temast.
Tartu maakohus teeb kriminaalasjas otsuse 2. märtsil.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi