Tartu maakohus mõistis Martin Halliku seksuaalkuriteos süüdi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1584539100000 | amCalendar}}
Foto: Henry-Laur Allik/ERR

Tartu maakohtus mõistis Tartu Ülikooli endise raamatukogujuhi Martin Halliku (44) süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Halliku kaitsja lubab otsuse edasi kaevata ringkonnakohtusse.

Kohus rahuldas ka tsiviilhagi ja mõistis Martin Hallikult mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot kannatanu kasuks. Hallikult mõisteti kannatanu kasuks välja ka kannatanu lepingulise esindaja kulud summas 22 632 eurot, lisaks tuleb Hallikul tasuda sundraha 876 eurot. Lepingulise kaitsja tasud jäävad Halliku enda kanda.

Martin Hallikut süüdistati selles, et ta pani 3. juulil 2018 õhtusel ajal Prantsusmaal asuvas hotellis kannatanu tahte vastaselt tema suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo ja 4. juuli 2018 õhtupoolikul astus kannatanuga hotellitoas kannatanu tahte vastaselt suguühtesse. Osapooled vaidlesid kohtus kinnisel istungil, kas need teod olid kannatanu tahtega kooskõlas või mitte ja kas Hallik kasutas ära oma alluva suhtes ametipositsiooni või mitte.

Tartu maakohus tunnistas kolmapäeval Halliku süüdi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust. Mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Hallik ei pane kaks aastat kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. 

Prokurör on kohtuotsusega rahul

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja ütles ERR-ile, et kahtlemata on prokuratuur rahul, et kohus kinnitas prokuratuuri veendumust Martin Halliku süüs ja nõustus prokuratuuri poolt kohtu ette toodud tõenditega.

"Diskreetsus ja delikaatsus on selle protsessi kaks väga olulist märksõna. Kuivõrd istung oli kuulutatud kannatanu eraelu kaitseks kinniseks, siis täpsemaid kommentaare ma asja sisu kohta anda ei saa," sõnas juhtivprokurör.

Kaldoja selgitas, et prokuratuur lähtus karistuse küsimisel väga lihtsatest põhimõtetest - karistamise aluseks on isiku süü suurus ja sealt edasi võimalikud kergendavad ja raskendavad asjaolud.

"Prokurör kaalus kõiki asjaolusid kogumis ja sellise karistuse taotlemiseni lõppastmes jõudis," sõnas ta.

Kannatanu esindaja, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets märkis pressiteate vahendusel, et kohtu otsus tugineb suurele hulgale kogutud tõenditele ning on kaalutletud ja õiglane.

"On mõistetav, et Hallikule süüdimõistev otsus ei meeldi ja ta soovib seda edasi kaevata. Samas on taunitav, et avalikkusele antud kommentaarides ei piirduta üksnes kohtuotsuse suhtes rahuolematuse avaldamisega, vaid püütakse taaskord heita halba valgust kannatanule. Kannatanul ei ole võimalik sisulisi halvustavaid väiteid meedia vahendusel ümber lükata ja oma ausust maksma panna, kuna tegemist on kinnise menetlusega, mille piire on tänaste kommentaaridega räsitud," kommenteeris Mägi.

"Üheselt mõistetav aga on, et töövaidluskomisjon ei lahenda kriminaalasju, samuti ei anta kuriteo toimepanemisele hinnangut väärteomenetluses, vaid seda saabki teha üksnes kriminaalasja lahendav kohus, mille lõplik lahend tuleb lihtsalt ära oodata," lisas ta.

Hallik kaebab kohtuotsuse edasi

Martin Hallik ütles pärast kohtuotsuse teatavaks saamist ERR-ile, et on algusest peale kinnitanud, et ei ole teinud neid tegusid, mida talle ette heidetakse ja jääb selle juurde ka pärast esimese astme kohtuotsust.

"Seda on eelnevalt juba kinnitanud nii töövaidluskomisjon, maakohus kui ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus, mis lõppes pärast üheksat kuud uurimist ilma süüdistust esitamata. Kaebaja ütlused on ajas muutunud ja vastuolus teiste tunnistajate ütluste ja tõenditega - sõnumite ja fotodega – ja me oleme seda kogu aeg rääkinud."

Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs lisas, et süüdimõistev otsus oli temale üllatus.

"Kohtuotsus oli üllatuslik ehk see, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis. Me ei nõustu kohtuotsusega ja see vaidlus jätkub Tartu ringkonnakohtus."

"Tänase otsuse valguses on oluline silmas pidada, et teatud tõendid jättis maakohus Prantsusmaalt kogumata, mis oleks toonud välja kaebaja maakohtus antud valeütlused. Kavatseme need tõendid nüüd siiski välja nõuda," sõnas Nääs.

Nääsi väitel on tal olemas ka tõendid, et Tartu Ülikool suunas oma töötaja kriminaalasja algatama pärast seda, kui oli selge, et tuleb avalik ja jõuline vastasseis Martin Halliku ja Tartu Ülikooli vahel.

"Vastaspool kooskõlastas omavahel ütlusi ning kogu seda asja viidi vastaspoole poolt läbi kampaania korras, kus eesmärk pühitses abinõu. Üks prokuratuuri võtmetunnistaja valetas vande all ja meil on ka selle kohta ümberlükkamatud tõendid. Protsess jätkub."

Prokuratuur ei soovinud Nääsi väiteid komenteerida, sest istung oli kuulutatud kannatanu eraelu kaitseks kinniseks.

Kinnine kohtuprotsess

Kriminaaluurimine Marin Halliku suhtes käivitati mullu 3. oktoobril ning 2019. aasta augustis jõudis asi kohtusse. Kohtuprotsess Halliku üle algas kinniste uste taga Tartu maakohtus 4. novembril.

Hallikut süüdistati kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kus kasutatakse kannatanu sõltuvust süüdistatavast. Hallik ja tema kaitsja mehe süüd ei tunnistanud.

Paralleelselt on käinud teine vaidlus Halliku töölt lahkuma sundimise ja hüvitise üle. Tartu maakohus otsustas mullu septembris, et Tartu Ülikool sundis raamatukogu endise juhi Halliku töölt lahkuma alusetult ja piisava ettehoiatuseta ning mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja kokku 90 568-eurose hüvitise. Ülikool kaebas otsuse edasi ning 20. veebruaril langetas Tartu ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas ülikooli apellatsioonkaebuse, ning selle otsusega jääb Hallik igasuguse hüvitiseta.

Hallik on lubanud vallandamisega seotud ringkonnakohtu otsuse riigikohtus vaidlustada, kuigi tema kaitsja kassatsioonikaebust veel esitanud pole. Kaua selleks enam aega pole, sest kassatsioonikaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse väljakuulutamisest.

Kes on Martin Hallik?

Martin Hallik. Autor/allikas: Madis Hindre/ERR

Martin Hallikust sai Tartu Ülikooli raamatu direktor 2005. aastal. Aastatel 2010–2015 oli tema tööleping sel kohal peatatud, kuna ta töötas Tartu Ülikooli õppeprorektorina. Raamatukogu juhina asus ta taas tööle 2016. aasta juunis. Augustis 2018 lõpetas Tartu Ülikool Halliku töölepingu ühepoolselt usalduse kaotuse tõttu, mille põhjuseks toodi Halliku ebaväärikas käitumine

Varem on Hallik olnud aastatel 1995–1996 Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimees, 1997–1998 Tartu linnapea abi. Alates 1999. aastast töötas ta Tartu Ülikoolis, seejuures 1999–2000 Aasia maade lähiajaloo assistendina, 2000–2002 lektorina, 2002–2005 dotsendina. Veebruarist 2000 kuni septembrini 2004 oli ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna prodekaan.

Toimetaja: Urmet Kook, Madis Hindre, Henry-Laur Allik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: