"Insight": Narva lapsed kiruvad koolitoitu, ettevõtja lõikab kasu linna saamatusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Näide Narva koolitoidust
Näide Narva koolitoidust

Tasuta koolitoit on kohalike omavalitsuste sotsiaalteenus, mis lihtsustab nii laste kui lastevanemate elu, ent mitte Narvas. Ehkki linna koolides pakutakse süüa, väidavad lapsed, et selle kvaliteet ei kannata kriitikat, mistõttu jäävad paljude kõhud tühjaks. Linnavõim tegutseb olukorra muutmiseks teosammul, ent hoolimatuselt lõikab kasu kireva elulooga kohalik ettevõtja.

Mitmevärviline liim pole püree ega magustoit

Möödunud aastal tegid ühe Narva kooli õpilased Instagrami profiili, kuhu panevad koolisööklas tehtud fotosid ja videoid. Nii näiteks näeb ühel videol taldriku külge kleepunud kartuliputru, mis ei kuku maha ka pärast seda, kui lapsed taldriku kummuli keeravad. Teisele videole on jäädvustatud arusaamatu otstarbega valge liim, mille sisse lusikas kinni jääb. Ilmselt peab see olema magustoit, ent keel ei paindu seda söögiks nimetama. Fotod selgitavad sõnadeta, miks see toit lastel söögiisu ei tekita: mädanenud ja hallitanud puuviljad, juuksekarvad pudrutaldrikus ja võileibadel jne.

Lastevanemate rohkearvulistest aruteludest sotsiaalmeedias selgub, et probleem puudutab pea kõiki Narva koole. Jekaterina Kolomentseva juhatab laste tantsustuudiot, kus käib üle saja väikese narvalase. "Sageli tulevad lapsed stuudiosse otse koolist ja räägivad, et on väga näljased," jutustab Kolomentseva. "Ja loomulikult nad väidavad, et koolitoit on vastik." Tema sõnul räägivad sama juttu kõigi koolide õpilased.

Lastevanemad lahendavad probleemi, kes kuidas oskab. Üks paneb lapsele kaasa võileibu või küpsiseid, teine annab raha puhvetisse minekuks. "Mõnikord lähen tütrele kooli järele, ta sööb mu autos võileibu ja veel midagi ja lippab kohe trenni," muretseb Soldino gümnaasiumis õppiva tütre isa Jevgeni Kolomentsev.

Koolitoidu turg on muutunud "isiklikuks aialapiks"

Koolitoidu kvaliteedi tõstmiseks tuleb tagada aus konkurents ja valikuvõimalus. Praegu seda Narva koolidel ei ole. Toit tuleb koolidesse lepingute alusel, mis on sõlmitud nullindate algul kahe firmaga: Mann Grupp ja Tes Plus. Seejuures toitlustab Tes Plus ainult kaht kooli, kõik teised on Mann Grupi teenindada.

Mõned aastad tagasi loobus Vanalinna Riigikooli direktor koostööst kooli 18 aastat teenindanud firmaga ja kuulutas välja riigihanke. Selle tulemusena langes koolitoidu portsjoni hind 1,53 eurolt 1,20 eurole ning lapsed hakkasid saama kvaliteetset toitu. Narva koolilapsed on pea 20 aastat söönud, "mida antakse". Nüüd näitas Riigikool, et ka teisiti on võimalik.

Sellest sai teada kogu linn ja lastevanematel tekkis küsimus, miks eelistavad Narva linnavõimud toidu eest üle maksta, selle asemel et teistes koolides samuti toimida.

Valed ja laim

"Insight" võttis ühendust koole toitlustavate firmade juhtidega. Anatoli Podvolotski juhib Mann Grupp OÜ-d* (*ta on firma asutaja, Mann Grupp OÜ omanik on Jevgenia Podvolotskaja (Halbajeva) – toim.). Intervjuust kaamera ees Podvolotski keeldus, ent eravestluses väitis, et toidu kvaliteediga probleeme ei ole ning lapsed panevad ise juuksekarvu taldrikutele. Kaht kooli toitlustava firma Tes Plus juhataja Natalja Võšinskaja selgitas olukorda nii: "Viimase kahe aasta jooksul pole ma toidu kvaliteedi kohta saanud kaebusi ei lastevanematelt ega õpilastelt. Õpetajad on teinud meile märkusi, millele oleme viivitamatult reageerinud. Kui Keeltelütseumi koolitoidu küsimust hakati avalikult arutama, palusin kõigil oma pretensioonid mulle välja öelda ning kutsusin inimesi ekskursioonile kooli ja meie firmasse. Minu poole ei pöördunud mitte keegi."

Mõnele seadus ei kehti

Linnavolikogu esimees Irina Janovitš peab toidu kohta tehtavat kriitikat hüsteerikaks ja paanikaks, ent just see kriitika paljastas tõsise probleemi - linnavolikogu teadliku seaduserikkumise. Asi on selles, et toidu tarnimine koolidele toimub lepingute alusel, mis sõlmiti aastatel 2001-2004. Sel ajal ei korraldatud riigihankeid. Seda kinnitas eravestluses ka Anatoli Podvolotski. Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul pole neil dokumente tolleaegsete riigihangete kohta.

"Insight" küsis rahandusministeeriumist, riigikontrollist ja kahest advokaadibüroost, kas selline toitlustuse ostmine on seaduslik. Kõik nimetatud spetsialistid olid ühel meelel, et see süsteem ei vasta seadusele. "Mina näen olukorda must-valgetes toonides. See, et 13 aastat tagasi sõlmitud lepingut pikendatakse lõpmatult, ei ole seaduslik," vastas advokaadibüroo Magnusson advokaat Deniss Piskunov.

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Kadri Härginen selgitas: "Riigihangete seadus ei keela tähtajatute lepingute sõlmimist, ent näeb toitlustusteenuste osutamisel ette järgmist: kui teenuste maksumus ületab 60 000 eurot kalendriaastas, peab kool korraldama riigihanke ja leidma lepingupartneri riigihanke kaudu." Mida teha aga siis, kui vanad lepingud on sõlmitud ilma riigihanketa? "Isegi kui need on väga vanad ja pikaajalised lepingud, näeb seadus ette, et need sõlmitakse riigihanke kaudu. Kui need ei ole riigihanke kaudu sõlmitud, tuleb korraldada riigihange," selgitas advokaat.

Ilmselt saavad sellest aru ka linnavolikogu liikmed. "Kui seadus ütleb, et tuleb riigihange läbi viia, ja meie lepingud on tõesti vanad, neid täiendati 2014. aastal, siis tuleb seadust järgida. Keegi ei ole selle vastu," ütles linnavolikogu esimees Irina Janovitš ERR-i raadiouudistele.

Keegi pole vastu juba 12 aastat

Saadikud said juba 12 aastat tagasi suurepäraselt aru, et Eestis on olemas maksumaksjate raha jagamist reguleeriv seadus, ent seda eirati teadlikult. Ljubov Fomina täitis 2008. aastal linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja kohuseid ja korraldas koolitoidu riigihanget. "Riigihange kuulutati välja, tähtaeg saabus, toimus esimene voor. Avati ümbrikud, osalejaid oli üle kahe. Pärast ümbrikute avamist jõudsid saadikud aga otsusele, et riigihange tuleb sulgeda," rääkis Fomina "Insightile".

Teisisõnu, algul otsustati seadust järgida, seejärel sai kultuuriosakond uued juhtnöörid ja asi mängiti ümber. Fomina sõnul pidi ta ütlema hanke dokumentidega tegelevale juristile, et hange tuleb tunnistada kehtetuks. "Loomulikult tekkis juristil küsimus, miks see hange siis üldse korraldati, kui ta nüüd suletakse? Vastasin, et mulle ei seletanud keegi midagi, seepärast mõelge ise, kuidas see kõik juriidiliselt õigesti vormistada," selgitas Fomina.

Stabiilsus versus seadus

Pärast ebaõnnestunud hanget täiustati olemasolevat süsteemi: kui varem olid Mann Grupiga sõlmitud lepingud tähtajalised, siis 2008. aastal allkirjastati lisakokkulepped, mille kohaselt lepingud kehtivad riigihanke tulemuste jõustumiseni. Möödunud on 12 aastat, riigihanget pole aga korraldatud.

Linnavalitsuse kultuuriosakonnas uuritakse juba ammu koolide toitlustamise riigihanke korraldamise küsimust. Ametnikud on tutvunud Tallinna ja Tartu kogemustega. Kui Tallinnas korraldab iga kool riigihanke iseseisvalt, siis Tartus tehakse seda tsentraliseeritult läbi linnavalitsuse. Osakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul otsustati valida teine variant, sest see vähendab koolidirektorite koormust. Möödunud suveks koostati vajalikud dokumendid ning otsuse eelnõu riigihanke läbiviimiseks "Tartu variandi järgi" anti üle linnavolikogu strateegilisele komisjonile. Otsustav sõna pidi jääma linnavolikogu saadikutele.

Seitsme kuu jooksul ei ole linnavalitsuse koostatud eelnõu linnavolikogus hääletamiseni jõudnud, sest strateegilise komisjoni liikmeid on alati miski häirinud. "Juunist jaanuarini liikus dokument kuskil teise, esimese ja kolmanda korruse vahel. See jõudis lauale alles jaanuaris. See oli tõesti paras teater," jutustas fraktsiooni Meie Narva saadik Jana Kondrašova.

Lähiajal ei muutu midagi

Strateegilise komisjoni viimane istung toimus 11. veebruaril ja asi ei liikunud jälle paigast. Valitseva fraktsiooni saadikute meelest polnud eelnõu piisavalt ette valmistatud. 17. veebruaril kutsus linnapea Aleksei Jevgrafov otsuse eelnõu komisjonist üldse tagasi. Teisisõnu, kogu linnavalitsuse tehtud töö on ära nullitud ning kaheksa kuud, mille jooksul saadikud seda küsimust nii-öelda arutasid, on mahavisatud aeg. Midagi uut lähiajal ei korraldata, mis tähendab, et 1. septembrist 2020 söövad koolilapsed jätkuvalt seda, mida nad ei söö.

"Insight" palus linnavolikogu esimehel Irina Janovitšil ja strateegilise komisjoni esimehel Larissa Oleninal kujunenud olukorda kommenteerida, ent nad keeldusid kategooriliselt "Insightile" kommentaare jagamast. ERR-i raadiouudistele ütles Janovitš: "See otsuse eelnõu, mis praegu linnavolikogusse tuli, on tingitud hirmust. Sel teemal on palju hüsteerikat ja paanikat."

Niisiis nimetavad linnavõimud laste ja maksumaksjate kaebusi paanikaks, seejuures hoiavad nad visalt kinni varjamatult ebaseaduslikust vanaaegsest koolitoidu süsteemist. Sellise konservatiivsuse põhjuseks on ametliku versiooni järgi asjaolu, et linnavalitsuses ja koolides polevat riigihangete spetsialiste. Ent seaduses pole öeldud, et kui hanke läbiviimine on tülikas või see põhjustab kohtuvaidlusi, siis võib aastaid nõu pidada ja hanke tegemata jätta. Arusaamatuks jääb ka see, miks see hirm ja teadmatus ainult koolitoitu puudutab. Kõiki ülejäänud teenuseid alates ehitusest ja lõpetades teetöödega tellib linn riigihangete seaduse alusel ning nende hangete jaoks on spetsialistid olemas. "Insight" esitas need küsimused nii Janovitšile kui Oleninale, ent vastust ei saanud.

Vana sõber on parem kui uus

Miks siis selles linnas toiduga nii pahasti on? Seda "Insight" täpselt öelda ei oska, küll aga avaldab mõned mõtlemapanevad detailid. Narva ärimees Anatoli Podvolotski toitlustab enamikku koole juba üle 20 aasta. Ta hakkas seda tegema juba enne praegu kehtivate lepingute sõlmimist. Eravestluses jutustas ta, et hakkas esimesi koole "toitma" juba 90-ndate lõpul. 2003. aastal kuulutati välja FIE ANTEI - Anatoli Podvolotski pankrot. Podvolotski sõnul andis ta koolide toitlustamise üle oma uuele firmale Mann Grupp. Mingeid hankeid tollal ei tehtud.

Infot selle linnavõimude ammuse lepingupartneri kohta leidis "Insight" Svetlana Loginova raamatust "Kriminaalne Eesti". Raamatus kirjutatut üle kontrollides avastati, et 2003. aastal karistati Podvolotskit kriminaalseadustiku § 263 alusel püstoliga ähvardamise eest. Väärib märkimist, et püstol Beretta tagastati Podvolotskile juba uurimise ajal.

Raamatus seisab, et Podvolotski ähvardas ka Vaivara vallavanemat Veikko Luhalaidu, kes keeldus müümast Laagna mõisa lähedal asuvat parki. Luhalaid oli tookord sunnitud ähvarduste pärast kaitsepolitseisse pöörduma. Luhalaid kinnitab episoodi, Podvolotski eitab seda aga kategooriliselt ja väidab, et konflikt vallavanemaga oli poliitiline, mitte varaline. Selge on aga üks: oma territooriumi härra Podvolotski niisama lihtsalt ei loovuta. Ka oma püstoliähvardusi selgitab ta lihtsalt: "Sest see oli minu territoorium!" Sama ütleb ta firma Baltic Restaurants kohta, mis võitis Vanalinna Riigikoolis riigihanke: "Mida paganat need leedukad siia ronivad! Istugu Leedus! See on Narva, Eesti linn. Siin peavad töötama kohalikud ettevõtjad!"

Podvolotski süüdistas Tatjana Stepanovat selles, et riigihange oli kohandatud spetsiaalselt välisfirma Baltic Restaurants soovidele. Stepanova vaidleb vastu - hankepakkumusi ei hinnanud tema, vaid seitsmeliikmeline komisjon, kuhu kuulusid õpetajad, lastevanemad, õpilased ja tehnilised töötajad. Stepanova sõnul hakkas Podvolotski tema peale aktiivselt kaebama, kui hankel võitjaks ei osutunud: "Kaebusi saadeti rahandusministeeriumile ja haridusministeeriumile, kirju kirjutati ka prokuratuurile." Prokuratuur kontrollis kooli hankedokumentatsiooni ega avastanud mingeid rikkumisi.

Vana hind on uuest parem

Mann Grupi juht väidab, et tema firma pakkus Vanalinna Riigikooli hankel madalamat hinda kui Baltic Restaurants, ent Stepanova valis menüü tõttu teise osaleja. Koolidirektori sõnul polnud asi siiski nii. Pakkumuse alghind pidi olema vähemalt 1,20 eurot koos käibemaksuga ning seda hinda pakkus kaks firmat: Mann Grupp ja Baltic Restaurants. Kooli seitsmeliikmeline komisjon valis Baltic Restaurantsi pakkumuse, sest Mann Grupi hinnas avastati teatud iseärasusi. Komisjonis õpilasi esindanud Nastja rääkis "Insightile", et Mann Grupi hind oli toodud ilma käibemaksuta ja oleks kujunenud palju kõrgemaks. Lisaks sellele olid nende portsjonid Baltic Restaurantsi omadest väiksemad.

Podvolotski ei varja, et teda ei rahulda 1,53 eurot inimese kohta päevas, mida linn praegu Mann Grupile maksab. Küsite, miks ta siis osales hankel hinnaga 1,20 eurot? Tema sõnul "oleks ta üht kooli kuidagi teiste arvel vee peal hoidnud".

Ka Tes Plusi juht peab riigihankeid turu uueks ümberjagamiseks ning hinda 1,20 eurot ebareaalseks dumpinguhinnaks. Praktika aga näitab, et suurtele kettidele on selline hind jõukohane.

"Insight" tõmbab loole joone alla. Lapsed keelduvad koolitoidust ja see probleem on massiline. On tõenäoline, et linn maksab kõvasti üle toidu eest, mis lastele ei meeldi, ent linnavolikogu saadikud ei suuda küsimust lahendada. Olemasolev süsteem pakub massiliselt eeliseid Mann Grupile, kes ei mõtlegi hindu langetada. Praegu saab firma igal aastal selle eest ligi miljon eurot.

Rahandusministeerium lubas Narva võimudega ühendust võtta ja koolitoiduga seotud küsimusi uurida.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: