Komisjon soovitab väiksematel teedel piirkiirust langetada
Väikestel käänulistel kruusa- ja asfaltteedel tuleks kaaluda lubatud sõidukiiruse vähendamist 70, lõiguti 50 kilomeetrini tunnis, sest enamasti ei vasta sellised teed parameetritelt tingimustele, mille puhul oleks kiirusel 90 km/h liiklemine ohutu, leidis riiklik ekspertkomisjon.
Silmas peetakse eelkõige kruusateid, kuid lisaks peaks piirkiiruse alandamist kaaluma ka mustkatte alla viidud kruusateedel, mis vaatamata siledamale kattele on endiselt käänulised ja kitsad, ütles ERR-ile liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees, liiklusekspert Villu Vane.
"Need teed ei vasta parameetritelt suuremale sõidukiirusele. Valdavalt on tegu kruuskattega teedega, mis on kitsad, kurvilised, tõusude ja langustega ja kus reaalselt 90 kilomeetrit tunnis sõita ei olegi võimalik," märkis Vane.
Lisaks peaks kiiruse alandamisele mõtlema endistel kruusateedel, mis on mustkatte alla viidud, sest kuigi liikleja jaoks tundub selline tee kiirem ja ohutum, on endiselt tegu kitsa ja kurvilise teega, kus pole parim nähtavus.
"Neid teid tuleb aasta-aastalt juurde, sest me ehitame teid tolmuvabaks, ja see tolmuvabaks ehitamine tähendab, et liikleja jaoks oleks justkui tegu asfaltkattega teega. Kui me teeme selle tolmuvabaks, siis me tee profiili ju ei muuda – see jääb sama kõveraks-käänuliseks-kurviliseks tõusude ja langustega teeks. Kuna tegu pole enam kruuskattega, vaid liikleja jaoks asfaltkattega, siis ta tahab seal sõita 90-ga ja tihtipeale sõidetaksegi kiiremini, kui tee geomeetria lubab," põhjendas Vane.
Riigile kuuluvaid kruusateid on tänasel päeval 4563 kilomeetrit, pinnatud kruusaga teid 2598. Lisaks on kruusateid kohalike omavalitsuste omanduses.
Üldist piirkiiruse alandamist Vane siiski kõige mõistlikumaks ei pea, pigem peaks piirkiirust langetama vajaduse järgi.
"On kindlasti kohti, kus 70 (km/h) on piisav, aga on kindlasti kohti, kus tuleb veelgi vaiksemalt sõita. Ma ei ole kindel, et seda saaks üldise piiranguga reguleerida. Pigem peaks kiirus vastama konkreetsele teele ja teelõigule. Ma ei julge öelda, et see peaks olema hoobilt kõigil kruusateedel 70. Võib-olla peaks igal teel olema tegelik ohutu sõidukiirus, mis on lõiguti 90, lõiguti 70, mõnes kohas 50," rääkis Vane.
Piirkiiruse langetamisest väiksematel teedel on räägitud viimased viis aastat ja samasuguse ettepaneku nagu tänavu tegi komisjon ka mullu. Seni pole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kiiruspiiranguid langetama asunud.
"Eks see on diskussiooni koht. Ilmselge on see, et 90 kilomeetrit tunnis kruusateedel on selline kiirus, millega sõidavad suhteliselt vähesed inimesed. Siin on teemat, mida arutada, ja mulle tundub, et liiklusohutust arvestades on paljudel väiksetel käänulistel teedel see madalam kiiruspiirang põhjendatud," märkis Vane.
Maanteeametis on piirkiiruste teemaga tegelemas vastav töörühm. Esimesed muudatused on tehtud – mõnel lõigul piirkiirust tõsteti, mõnel langetati.
Kiiruste langetamisest pole samas mingit kasu, kui keegi piirangust kinni ei pea. Liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks on endiselt kiiruse ületamine ja joobes peaga juhtimine. Eriti levinud on seaduserikkumine just väiksematel teedel, kus järelevalve puududes reeglitest ja seadustest ei hoolita.
Vane sõnul tegi komisjon ka vastava ettepaneku – suunata rohkem järelevalvet maapiirkondadesse ja väiksematele teedele.
"Võiks olla rohkem liiklusjärelevalvet, sest need on madala liiklussagedusega teed, kus tihtipeale sõidetakse ka joobnuna, politseikontrolli on seal vähe, seda mõned juhid kasutavad ära," ütles Vane.
Vane sõnul juhtub sellistel teedel aastas paar-kolm hukkunuga liiklusõnnetust.
2019. aastal juhtus 51 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 52 inimest. Enamus, 35 (69 protsenti) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel. Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, mida oli kokku 20. Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 19 (37 protsenti) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes.