Mullu hukkus liikluses 15 inimest vähem kui aasta varem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1580893980000 | amCalendar}}
Foto: Juhan Hepner

Eelmisel aastal hukkus liikluses 15 inimest vähem kui aasta varem. Siiski ei saa sellest veel positiivseid järeldusi teha, sest liiklusõnnetuste ja neis viga saanute arv on püsinud samal tasemel mitu aastat. See tähendab ka seda, et tänavust eesmärki vähendada liiklussurmasid alla 50, tõenäoliselt ei saavuta.

Möödunud aastal hukkus liikluses 52 inimest, ehk 15 inimest vähem kui 2018. aastal, kui hukkunuid oli 67. Samas 2017. aastal oli hukkunuid 48, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erki Ernits ütles, et tänase olukorra põhjal ei julge ta prognoosida, et sellisele madalale tasemele hukkunute arv jääbki. "See on küllalt tugev kukkumine, aga kui me võrdleme 2017. ja 2018. aastat, siis küllaltki järsule langusele järgnes kohe üsna järk tõus," ütles Ernits.

Olukorra paranemisest saab küll rääkida pikemas perspektiivis, sest kui enne 2014. aastat hukkus teedel igal aastal üle 80 inimese, siis sealt edasi on see arv jäänud 50 ja 70 vahele. Siiski ei ole need arvud kooskõlas liiklusohutuse eesmärkidega aastateks 2018-2020, mis nägi ette mitte enam kui 50 inimese hukkumist aastas.

"Kui me vaatame seda, mis toimus 2018. ja 2019. liikluses, siis me näeme, et meil peaks sellel aastal minema väga palju paremini, kui meil on läinud ja kahjuks me seda ei julge prognoosida," lausus Ernits.

Ernits nentis, et kahjuks on viimased kaks, kolm aastat olnud sellised, kus jaanuarikuu on silma paistnud küllalt traagiliselt.

Joobes juhte tabas politsei eelmisel aastal roolist 5.4 protsenti rohkem kui aasta varem.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et mida rohkem juhti kontrollitakse, seda rohkem joobes juhte liiklusest tabatakse. "See on väga suureks probleemiks, aga seda järelevalvega ei paranda. Siin on vaja tegeleda probleemi algpõhjusega, milleks on alkoholi liigtarvitamine," sõnas Loigo.

Lisaks joobes juhtimisele avastati ka kõiki muid rikkumisi eelmisel aastal oluliselt rohkem kui varem. Seda tänu lühimenetluse kasutusele võtmisele, sest sellega hoitakse kokku aega ja jõutakse rohkem. Pääsu ei ole ka neil, kes ületasid lubatud piirkiirust alla 20 km/h.

"Me kindlasti oleme seda trendi kummutamas ja andmas ühiskonnale selget signaali, et see linnas +10 km/h, +20 km/h ei ole aksepteeritav ja sellele järgneb ka tagajärg ja selle eest saab ka karistada," lisas Loigo.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: