Moskva: Türgi pani Idlibis toime agressiooni, NATO ei tohi sekkuda
Türgi tegutseb Idlibis viimasel ajal agressorina, ütles reedel Interfaxile Vene riigiduuma kaitsekomisjoni aseesimees Juri Švõtkin.
"Viimased sündmused Idlibis on Türgi agressiooniakt iseseisva riigi vastu, Süüria sisside, terrorirühmade jõhker toetamine," ütles Švõtkin.
"Venemaa mõistab Türgi tegevuse hukka ja toetab Süüria seaduslikult valitud Bashar al-Assadi valitsuse tegevust," lisas rahvasaadik.
"Me töötame võitluse osas sisside ja terroristidega samamoodi plaanipäraselt koos Assadiga," kinnitas ta.
"Antud juhul on NATO sekkumine sellesse tülli lubamatu ja seda ei juhtu, sest Türgi ei ole riik, mida rünnataks, see on ise agressor võõra iseseisva riigi, Süüria alal," ütles Švõtkin.
Põhja-Süürias Idlibis hukkus reedel Süüria valitsusväe õhulöögis rohkem kui 30 Türgi sõjaväelast. Alates veebruari algusest on Idlibis surma saanud 49 Türgi sõjaväelast. Süüria valitsusvägesid toetab pealetungil Idlibi provintsis Venemaa.
Türgi ei nõustu Venemaa põhjendusega
Türgi lükkas reedel tagasi Venemaa väite, et Idlibi provintsis režiimivägede rünnakus hukkunud 33 Türgi sõdurit olid terrorirühmituste hulgas.
"Selle rünnaku ajal ei olnud meie sõjaväeüksuste ümbruses ühtki relvarühmitust," ütles Türgi kaitseminister Hulusi Akar televisioonis edastatud avalduses.
Vene kaitseministeeriumi teatel olid Türgi sõdurid "terrorirühmituste lahingformatsioonides" ning ei olnud teatanud oma viibimisest alal, kus nad ei oleks tohtinud olla.
Türgi kaitseministri sõnul tehti rünnak neljapäeval Süüria loodeosas "hoolimata kooskõlastusest Vene ametnikega". Ta lisas, et pommitamine jätkus vaatamata hoiatusele, et piirkonnas on Türgi sõdurid.
Pihta said ka kiirabiautod, ütles minister.
Moskva: Türgi lootus NATO kaitsele on alusetu
Türgi suuroperatsioon Idlibis lõppeb tema jaoks nukralt, NATO ei sekku sellesse, ütles Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimees Vladimir Džabarov.
"Loodan, et asi selleni (täiemahulise lahingutegevuseni) ikkagi ei jõua, sest ükskõik milline suur sõda selles piirkonnas lõppeb kurvalt kõigi, sh Türgi jaoks. Türgi ei tegutse oma, vaid välisriigi alal. Seepärast on tema lootus NATO kaitsele minu arvates alusetu," ütles Džabarov reedel Interfaxile. Ta selgitas, et NATO kaitseb oma liikmeid vaid juhul, kui tekib oht nende ala terviklikkusele.
"Peavad algama läbirääkimised. Kui türklased panustavad sõjajõule, on see väga halb mõte, sest seda sõda on väga keeruline võita. Süüria ei ole üksi, tal on araabia maailmas palju liitlasi, kes teda toetavad," märkis senaator.
Meedia: Türgi võib Idlibi sündmuste pärast sulgeda Bosporuse
Türgi võib vastuseks Idlibi olukorra teravnemisele kaaluda Bosporuse ja Dardanellide sulgemist sõjalaevadele, samuti lükata edasi Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, edastas Türgi meedia.
Nende teadete kohaselt võidakse langetada otsus väinade sulgemiseks 1936. aasta Montreux' konventsiooni 20. ja 21. artikli alusel, mis annavad Ankarale sellise õiguse, kui Türgi tunneb end olevat vahetus sõjaohus.
Lisaks võib Türgi lükata edasi aprilliks kavandatud Vene raketisüsteemide S-400 kohalepaigutamise, märkis Türgi meedia. Interfax palus neile teadetele kommentaari Türgi Moskva saatkonnalt, kuid ei ole veel vastust saanud.
Kaks tiibrakettidega relvastatud Vene sõjalaeva läbisid reedel siiski Bosporuse väina teel Vahemerele pärast seda, kui Süürias hukkus õhurünnakus 33 Türgi sõdurit.
Laevad Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš olid väljunud Krimmi poolsaarel asuvast Sevastopoli sadamast ning läbisid Bosporuse ja seejärel Dardanellide väina, ütles Vene sõjaväe pressiesindaja.
"Fregatid Admiral Makarov ja Admiral Grigorovitš, mis on relvastatud ülitäpsete Kalibr-NK raketisüsteemidega, viivad läbi plaanipärast transiiti Sevastopolist," ütles laevastiku pressiesindaja Aleksei Ruljov.
Ta ei täpsustanud, kuhu täpselt sõjalaevad teel on, kuid Bosporust läbivad Vene mereväe alused suunduvad tavaliselt toetama Vene sõjaoperatsiooni Süürias.
EL pelgab Idlibiga seoses rahvusvahelist sõjalist vastasseisu
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus reedel üles peatama viivitamatult pingete kruvimist Süüria Idlibi provintsis.
"Pingekruvimine tuleb otsekohe lõpetada. On oht libiseda suurde avalikku rahvusvahelisse sõjalisse vastasseisu," säutsus ta Twitteris Idlibi olukorra arengu kohta.
Borrelli sõnul tekitab kujunenud olukord väljakannatamatuid humanitaarkannatusi.
ÜK mõistis hukka Süüria ja Vene rünnaku Idlibis
Suurbritannia mõistis reedel hukka Süüria režiimivägede ja Venemaa hoolimatu ja brutaalse rünnaku Idlibi provintsis, kus pommitamises sai surma 33 Türgi sõjaväelast.
Neljapäevane rünnak "ainult kinnitab selle rünnaku hoolimatut ja brutaalset iseloomu, mida Süüria režiim ja Venemaa Idlibis läbi viivad", ütles välisminister Dominic Raab.
Ta lisas, et London avaldab survet sanktsioonide karmistamiseks Süüria vastu.