"Kindlasti on Eesti oma liitlase Türgiga solidaarne ja avaldab jäika hukkamõistu (Süüria presidendi Bashar al-)Assadi režiimi sellisele tegevusele, mis viis Türgi sõdurite hukkumiseni. Samuti mõistame ühemõtteliselt hukka Assadi režiimi relvarahust mitte kinnipidamise, massilise tsiviilobjektide ründe, mis on aset leidnud. Me näeme, et see humanitaarkatastroof on kestnud juba pikka aega ning ka Venemaa ja Iraani tegevus on olukorda seal pingestanud," ütles Reinsalu reedel ERR-ile.

Välisminister viitas ka reedel Türgi palvel kogunevale Põhja-Atlandi Nõukogule (NAC): "Olukord on äärmiselt pingeline. Türgi on pöördunud NATO peasekretäri poole, et kokku kutsuda erakorraline Põhja-Atlandi Nõukogu koosolek tuginedes NATO harta artikkel neljale, mille kohaselt kui üks liikmesriik tunneb oma julgeolekut ohustatuna, siis ta algatab sellekohased konsultatsioonid."

"Praegu koosolek käib, Türgi esindajad selgitavad oma vaadet olukorrale ja võimalik, et nad küsivad lisaks moraalsele toetusele NATO-lt ka mingisugust abi. Milline see saab olema, seda on võimalik kuulda ja arutada pärast kohtumist," lisas Reinsalu.

Tema sõnul tuleb väga tõsiselt kaaluda erinevaid samme, kuidas oleks võimalik relvarahu kiiremas korras tõhusalt tagada. "Üks võimalus selleks on kehtestada lennukeelu koridor. Omaette küsimus on, millise sõjalise jõuga oleks võimalik selle keelu täitmist tagada. Aga me konsulteerime oma liitlastega ja kindlasti oleme valmis selle küsimuse käsitlemiseks ÜRO Julgeolekunõukogus," rääkis välisminister Reinsalu.

Eesti pakub Türgile abi teema tõstatamiseks ÜRO-s

"Me konsulteerime ka kahepoolselt Türgi ametivõimudega võimaliku Eesti-poolse teemapüstituse üle ÜRO Julgeolekunõukogus," ütles Reinsalu.

Tema sõnul on Idlibi humanitaarkriisi küsimust ÜRO Julgeolekunõukogus eraldi arutatud jooksva poliitilise päevakorrapunktina. "Humanitaarabi puhul Venemaa vetostas senise humanitaarabi mandaadi pikendamise, nõustudes sellega vaid kitsendustega. See on kindlasti hukkamõistetav samm humanitaarperspektiivi vaatest ja kindlasti ahendab abipakkumise võimalusi," rääkis Reinsalu.

Ta viitas ka enda ja veel 13 Euroopa Liidu liikmesriigi välisministri ühispöördumisele, milles nad kutsusid üles viivitamatule relvarahu kehtestamisele ja mõistsid hukka Assadi režiimi tegevuse.

Välisminister Reinsalu vestles reedel ka oma Türgi kolleegi Mevlüt Cavusogluga, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Reinsalu avaldas kaastunnet Türgi rahvale ning mõistis hukka Süüria valitsuse rünnakud Süürias Idlibi provintsis, kus režiimivägede õhurünnakus sai surma 34 Türgi sõdurit ja haavata üle 30, mõned neist väga raskelt. 

Reinsalu rõhutas, et ÜRO Julgeolekunõukogu sarnaselt mõtlevad riigid peavad jõuliselt tegutsema relvarahu saavutamise nimel ning mõistma hukka Assadi režiimi tegevuse. "Kutsume üles kohe lõpetama pealetungi Idlibis ja pidama kinni relvarahust, milles lepiti kokku 2018. aastal," sõnas minister.  

Piiride avamise ähvardus pole ametlik

Reinsalu ütles ka, et hommikul meediasse ilmunud anonüümse Türgi allika ähvardus avada uuesti piir Euroopasse püüdlevatele Süüria põgenikele, pole ametlikku kinnitust saanud.

"Tõepoolest kinnitamata andmetel seda informatsiooni on, kuid niipalju kui meie suursaadik on täna suhelnud ka Türgi ametiisikutega, siis nemad niisugust poliitilist sammu, et Türgi ametivõimud sellise otsus oleks langetanud, ei kinnita," ütles minister.

"Kindlasti on Euroopa Liidu ja Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi vaates oluline, et see lepe, mis puudutab pagulasvoo kontrolli või selle tõkestamist Türgi poolt, mille eest Euroopa Liit on omapoolse rahalise panuse Türgi suunas teinud, et see toimiks," lisas ta. "On oluline, et Euroopa Liit olukorda jälgiks ja kindlustaks oma välispiiri," rõhutas Reinsalu.

Küll aga tuleb arvestada, et isegi kui Türgi ei kasuta pagulasvoogude Euroopasse suunamist hübriidse mõjutusvahendina, siis Assadi vägede massiivne sõjaline rünnak Idlibis, mis on sundinud ligi miljon inimest sealt põgenema, tekitab juba objektiivselt täiendava rändesurve Euroopale, lisas välisminister.

Süürias toimuv võib mõjutada ka Eesti julgeolekut

Reinsalu nõustus, et Süürias kasvavad pinged, mille üks osapooli on ka Venemaa, võivad hakata mõjutama ka Eesti julgeolekut.

"Lennart Meri on kunagi öelnud - ja õigusega -, et kui maailma pilgud pöörduvad mingile muule piirkonnale, siis need pilgud on nihkuvad sedavõrra Eestist eemale. Jah, me peame arvestama sellega, et osana NATO sõjalisest liidust ja sellises geograafilises asukohas, võivad maailma kaugetes otstes esile kerkivad vastasseisud mõjutada ka meie julgeolekut," tõdes välisminister.