Eesti Energia puhaskasum kahanes aastaga neli korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1582881060000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts

Eesti Energia kulumieelne ärikasum (EBITDA) kahanes aastaga kaheksa protsenti, puhaskasum aga vähenes 78 protsenti ehk 83 miljoni euro võrra.

Reedel oma majandustulemusi tutvustanud Eesti Energia teenis 2019. aastal üle miljardi euro äritulu, kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli ligi 260 miljonit ning puhaskasum 23,2 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aastaga kahanes EBITDA 23,4 miljoni euro võrra 259,8 miljoni euroni ning puhaskasum vähenes 83 miljoni euro võrra 23,2 miljoni euroni ehk 78 protsendi võrra.

Ettevõtte kogutulud kasvasid aastaga 120,9 miljoni võrra 1,02 miljardi euroni. Sealhulgas müügitulu suurenes 81,2 miljoni võrra 956,4 miljoni euroni.

"Ainukesena müügituludest on vähenenud võrguteenuse ehk Elektrilevi müügitulud ja see peegeldab järjekordselt vähenenud ülekandetariifide tulemust, mistõttu müügitulud vähenesid 21,3 miljonit eurot," tõi Eesti Energia juhatuse liige, finantsjuht Andri Avila pressikonverentsil välja.

EBITDA langus tulenes tema sõnul peaasjalikult põlevkivielektri tunduvalt vähenenud mahtudest ja oluliselt langenud marginaalidest.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et aastat mõjutas väga kiire muutus CO2 hindades. Samuti langes elektri turuhind ning Vene elektri maht oli siinsel turul rekordiliselt suur.

Avila märkis, et äritulude mahult tegi kontsern ajaloo parima tulemuse ning see näitab, et ennekõike taastuvenergia, vedelkütuste ja klientidele suunatud teenuste valdkonda arendades on tegutsetud õiges suunas.

"Tõsi, suurenergeetikas ette võetud mahukate ümberkorralduste tõttu meie kasumlikkus kannatas, kuid pidime turuolukorrale reageerima, et tugevamana tulevikule vastu minna," sõnas Avila.

Teise puhaskasumi olulise mõjutajana tõi ta välja hüppeliselt ehk enam kui 33 miljoni euro võrra aastas kasvanud amortisatsioonikulu. Eelkõige oli see tingitud Auvere elektrijaama lisandumisest varade hulka.

"Seevastu heameelt teeb, et meie jõulised sammud taastuvenergia tootmise arendamisel on vilja kandnud. Taastuvenergia tütarettevõttest Enefit Green on saanud mõne aastaga kontserni kõige kasumlikum ettevõte," rääkis Avila.

Põlevkiviõli tootmises püstitas ettevõte kõigi aegade rekordi

Eesti Energia tootis 2019. aastal ligi 1,65 teravatt-tundi (TWh) taastuvenergiat, millest taastuvelekter moodustas 1,28 TWh. Lõviosa ehk 1 TWh tootsid sellest Eestis ja Leedus asuvad tuulepargid, mis näitasid head töökindlust. Ülejäänud taastuvelekter tuli peamiselt puidujäätmetest, päikeseparkidest ja koostootmisjaamadest.

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kasvas kogutoodangus aastaga 13 protsendilt 36 protsendini. 2023. aastaks on ettevõte seadnud strateegilise eesmärgi jõuda tasemele, kus 45 protsenti elektrist on toodetud taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest.

Elektri kogutoodang vähenes 2019. aastal 5,5 teravatt-tunnini (-39 protsenti). Peamiselt oli see tingitud oluliselt vähenenud põlevkivielektri toodangumahust. Põlevkivielektri omahinda mõjutas CO2 kvoodi 60-protsendiline hinnatõusus aasta keskmisele tasemele 24,9 euroni tonnist. Elektri keskmine turuhind püsis samal ajal varasema aastaga võrreldaval tasemel.

Põlevkivist elektritootmise vähendamine tähendas, et ettevõtte CO2 emissioon langes aastaga 48 protsendi tasemele 5,9 miljonit tonni. Eesti riigi CO2 emissioon vähenes seeläbi ühe aastaga umbes veerandi võrra ning Eestist on saanud kiireim CO2 emissioonide vähendaja Euroopa Liidus.

Põlevkiviõli tootmises püstitas Eesti Energia kõigi aegade rekordi – 442 000 tonni. Toodang suurenes peamiselt Enefit 280 õlitehase paranenud töökindluse ja saagikuse toel.

Võrguteenuse pakkujast tütarettevõtte Elektrilevi müügitulu vähenes seoses tariifi langetamisega klientidele, teenuse tarbijatel jäi seetõttu kätte aasta varasemaga võrreldes ligi 20 miljonit eurot rohkem. Teenuse hinda võimaldasid langetada Elektrilevi efektiivne majandamine ja soodne intressikeskkond.

Eesti Energia investeeringud vähenesid 30 protsenti tasemele 136 miljonit eurot. Lõviosa investeeringutest ehk 83 miljonit läks elektrivõrgu töökindluse parandamiseks. Investeeringute vähenemise suurim mõjutaja aastases võrdlusbaasis oli Auvere elektrijaama investeering, mis lõppes jaama vastuvõtmisega 2018. aastal. 

"Oli keeruline, kuid väljakutseid pakkuv aasta. Plaanime käesoleval aastal üllatada oma kliente mitme uue teenusega. Usume, et suudame energiavaldkonna professionaalidena pakkuda kiiresti muutuvas maailmas uusimaid ja parimaid tehnoloogilisi lahendusi," ütles Andri Avila.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: