Viroloogiaprofessor: üllataval kombel on Eesti kõik õigesti teinud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eestis kümme haigestunut, 156 inimest terviseametnike jälgimise all, ligi 900 last peab olema kaks nädalat kodus karantiinis, selline on hetkeseis koroonaviiruse kodusel rindel. Aga millised on olnud viiruspuhangu senised õppetunnid Eestile ja kui hästi on kriisiolukorraga hakkama saadud, uuris "AK.Nädal".

Koroonahirm jõudis Eestisse poolteist kuud tagasi, kui hotellitöötaja kutsus kiirabi hiinlastele, kes jätsid hommikusöögi vahele. Irvhambad ilkusid tervete turiste kiirabiga ära viimise üle mõnuga, kuid Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul oli tegu igati õige otsusega, sest sel hetkel oli suurim kriisikolle Hiinas.

"Ma tuletan meelde SARS-i esimene haigusepuhang sai alguse Hongkongi ühest hotellist ühest hiina arstist, kes tõi sinna sisse viiruse. Selle tagajärjel ta levis 15 riiki. Kokku oli üle tuhande haigusjuhtumi," ütles Merits.

Hiinlasi Tallinnas enam kahtlustavalt ei vaadata, sest nüüd varustab maailma uue haigusega Itaalia.

"Ma arvan, me oleme teinud üllataval kombel enam-vähem kõik õigesti, ei ole läinud paanikasse, ei ole teinud liigset askeldamist, oleme levitanud minu arvates täiesti piisavat informatsiooni. Pole võtnud kasutusele ennetavaid meetodeid, mis ei töötaks. Võib-olla minu isiklik arvamus on, et me oleks võinud ja peaksime rohkem tegelema diagnoosimisega ja tooma inimestele lihtsalt lähemale mõtte, et vahest sellel hooajal võiks käituda natukene mitte-eestlaslikult ja mitte minna tööle, kui kurk valutab, on köha või nohu," lausus Merits.

Sadamasse ja lennujaama pandud termokaamreaid iseloomustab professor lühidalt - kasu neist pole, aga kahju nad ka ei tee. Nagu ka bussireisijate kraadimine piiripunktis.

"Minu arvates oleks viimane aeg, võib-olla juba natukene liiga hilja, investeerida sellesse, et hakata aktiivselt välja selgitama võimalikke juhtumeid. Ma olen suhteliselt kindel, et iga negatiivne diagnoos on ka väga tore teadmine," sõnas Merits.

Just juhtumite õigeaegne avastamine on Meritsa sõnul parim viis haiguspuhangu ohjamiseks. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhi Martin Kadai ei pea laustestimist põhjendatuks.

"Meie seiresüsteemid on väga head ja seda tõendab praegu ka see, et me oleme need sisse toodud haigusjuhud üles leidnud. Ja mis on meie jaoks kõige olulisem? See, et inimesed on teadlikud, ka tervishoiuteenuse osutajad on teadlikud, millal kahtlustada koroonaviirusnakkust ja mida siis vastavalt teha," rääkis Kadai.

Ka kontrollitakse koroonaviiruse suhtes kõiki gripi ja ülemiste hingamisteede nakkuste proove, kus esialgne diganoos ei leia kinnitust. Kui Aasias tõrjutakse koroonaviirust tänavaid ja kauplusi desinfitseerides, siis Eesti seda teha ei plaani.

"Vaadates seda viirust, siis tegelikult tänavate desinfitseerimine või muu taoline meede on täiesti liigne. Kõige lihtsam on tegelikult see, mida inimene saab ise teha: pesta käsi, hoida nakkuskontaktist haige inimesega," lausus Kadai.

Kadai sõnul pole koroonaviiruse puhul tegu millegi erakordsega ja seda võib võrrelda hooajalise gripiga. Samas pole riiklikul tasemel mitte kunagi varem nii põhjalikult ühe haiguspuhanguga tegeletud.

"See juhtub kindlasti, kui mingi teema satub vabariigi valitsuse huviorbiiti. Praegu on see teema kindlasti vabariigi valitsuse huviorbiidis ja sealt tulevad igasugused täiendavad ettepanekud igasuguste tegevuste algatamiseks. Terviseamet on algusest peale väga selgelt püüdnud hoida proportsionaalsust. Me hindame ekspertidena, mida see haigus tähendab, prognoosime, mida see haigus tähendada võiks halvima stsenaariumi puhul, ja vastavalt sellele pakume välja, mis oleks mõistlikud meetmed," rääkis Kadai.

Nii on amet algusest peale öelnud, et selle haiguse korral ei ole mõistlikud erikorrameetmeid, näiteks piiride sulgemine.

Kriisikommunikatsiooni eksperdi Ilona Leiva sõnul on poliitikud alati kriise armastanud, sest see on üks võimalus poliitilisel areenil tõusmiseks.

"Erinevate kriiside najal püütakse demonstreerida oma julgust, valmisolekut ja südamesoojust, tegelemaks nende inimestega, kes on sattunud halba olukorda. Sellises käitumises olemuslikult, et minister tahab end seostada ka selle kriisiga, mis võib-olla tema vastutusvaldkonda ei kuulugi, peame lihtsalt otsima poliitilise kommunikatsiooni märke," lausus Leib.

Leiva sõnul on terviseamet teavitustööga saanud päris hästi hakkama, pidevalt on antud infot, sihtgruppidega on suheldud otse ja õigeaegselt, neile on antud selgeid tegevusjuhiseid. Riik on Leiva sõnul käitumijuhiseid andes jäänud lootma inimeste mõistlikkusele ja siin tekib küsimus, milline riik Eesti on.

"Kas me usaldame inimesi, et nad käituvad viisil, mis on hea neile endale, perekonnale, sellele sootsiumile, kus me töötame-tegutseme, või siis oleme seda tüüpi riik, kes paneb linna kinni, võtab inimestelt sisuliselt vabaduse, piltilikult öeldes teeb püssimeestega kontrolli, kas sa ikka püsid kodus. Mina arvan oma baasarvamuses, et me tegelikult usaldame Eesti inimesi," ütles Leib.

Aga mis meid ikkagi lähiajal ees võib oodata? Professor Meritsa sõnul on ees kaks halba kuud, kus tavapärastele viirushaigustele lisaks levib koroonaviirus, aga kas see muutub hooajaliseks või mitte, on veel vara öelda. Terviseameti postiivse stsenaariumi korral haigus kohapeal levima ei hakka. Must stsenaarium on, et see haigus saab püsivalt ja kohapeal levida, tekivad üksikud rasked ja kriitilised haigusjuhud.

Milline stseenarium tõeks saab, sõltub suuresti inimeste käitumisest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: