"Seda on hinnatud suhteliselt ebatõhusaks meetmeks," ütles Kadai "Vikerhommikus", kui saatejuhid termokaamerate kohta pärisid. Kadai sõnul tuleb mõista, et palavik pole haigestunud inimestel alati avaldunud, see avaldub 88 protsendil juhtudest. Lisaks on haigusel peiteperiood.

"Inimene tuleb rõõmsalt üle piiri ja tegelikult pole tal ühtki sümptomit. Temperatuuri mõõtmine piiripunktis on väga piiratud efektiivsusega."

Küll aga on terviseameti jaoks väga oluline inimeste aktiivne teavitamine ning see on just terviseameti prioriteet piiripunktides.

Termokaamerate paigaldamine reisisadamasse, lennujaama ja ka maanteepiiripunktidesse pole terviseameti otsus. "Terviseameti prioriteet on nakatunute kiire tuvastamine, nende nõustamine ja jälgimine. See on teaduslikult kõige tõhusam meede nakkushaiguste vältimiseks," sõnas Kadai.

Ka Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles pühapäeval uudistesaatele "AK. Nädal" sadama ja lennujaama termokaameratest rääkides, et kasu neist pole, aga kahju nad ka ei tee. Sama on bussireisijate kraadimisega piiripunktis.

Termokaamerad tuvastavad Eestisse saabuvate reisijate kehatemperatuuri alates 38 kraadist. Sadamas suunatakse kaamera vaatevälja kõik autota reisijad.

Tallinna lennujaama termokaamerad ostis ja neid haldab lennujaam ise ning maksma läks see hinnanguliselt 30 000 eurot.

Terviseameti laboris on alates 31. jaanuarist tehtud 311 COVID-19 testi, neist kümme on olnud positiivsed.

8. märtsil analüüsis labor 18 inimeselt võetud koroonaviiruse proovi, üheltki inimeselt koroonaviirust ei leitud.