Juhtumid on registreeritud Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal. "Kuna varasematel aastatel pole koerte katku Eestis tuvastatud, siis teeb katku levik murelikuks," ütles ameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab ennekõike kutsikaid, selgitas Sammel. Kokku on ametit teavitatud koerte katku juhtumitest kolme koera puhul detsembris. Selle aasta jaanuaris on teave laekunud kahe rebase, veebruaris ühe rebase ning märtsis koera ja rebase diagnoosi kohta.

Kuna varasematel aastatel pole koerte katku levikut Eestis täheldatud, siis on oluline, et inimesed vaktsineeriksid oma koerad katku vastu. See on ainus teadaolev viis kaitsmaks lemmiklooma haiguse eest ning vältimaks haiguse levikut. Lisaks vaktsineerimisele tuleb vältida lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega.

Haigeid või kummaliselt käituvaid metsloomi märgates tuleb teavitada loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313.

Haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Inimestele haigus ohtu ei kujuta.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased.

Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka pärast haiguse läbipõdemist.

Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.