Kiik: suurim oht on viiruse levik haiglates ja tervishoiutöötajate endi seas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige halvem, mis koroonaviiruse levikuga Eestis juhtuda saab, on haiglate sisene ja tervishoiutöötajate nakatumine, mida tuleb iga hinna eest vältida, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik reede hommikul valitsuse erakorralisel pressikonverentsil.

Kiik rääkis, et kõige suurem haiguse riskirühm on eakad ja kroonilised haiged, kuid nende kõrval tuleb tagada ka tervisehoiutöötajate endi turvalisus.

"Rõhutaksin üle, et vastavalt valitsuse otsusele kehtib hooldekodude ja haiglate külastamise keeld, sest külastamise tagajärg võib seal olla traagiline. Ja teisalt tuleb meil säästa ka tervisoiu enda ressurssi. Kõige halvem asi, mis juhtuda saab, on see, kui hakkab toimuma haiglate siseseid või tervishoiutöötajate nakatumisi."

Kiik rääkis, et Eesti, aga ka kogu Euroopa probleemiks on hetkel meditsiinitöötajate kaitsevahendite, nagu maskid ja prillid, nappus.

"Eesti osaleb Euroopa ühishankes isikukaitse vahendite soetamiseks. Tarne raskus puudutab praegu kogu Euroopat. Aga nagu me teame Itaalia näitest, siis üks suuremaid lööke oli just tervishoiu ressursi nakatumine kaitsevahendite puuduse tõttu," sõnas Kiik.

Lasteaiad

Vastates ERR-i ajakirjaniku Tiina Jaaksoni küsimusele, miks valitsus otsustas koolid sulgeda, aga mitte lasteaedu ja lastehoide, vastas sotsiaalminister Kiik, et seda tehti kahel põhjusel.

"Lapsed on küll meie kallim vara, aga viirus ei ole madalamates vanuseastmetes kaugeltki nii ohtlik kui täiskasvanute ja eakate seas. Võib juhtuda, et lapsevanem peab käima tööl ja ainus variant on saata laps vanavanemate juurde, kes on aga riskirühmas. Teiseks tuleb meil hoida elulise teenuse pakkujate ressurssi ehk et ei juhtuks nii, et nad ei saa tööd teha, sest peavad lastega kodus olema," selgitas Kiik.

Sotsiaalministri sõnul on praegu kohalike omavalitsuste otsustada, kas nad hoiavad lasteaedu lahti või mitte. Aga ta ei välistanud, et ühel hetkel tuleb minna ka lasteaedade ja -hoidude laussulgemiseni.

Piirikontroll

Siseminister Mart Helme rääkis, et piiril algas tegevus juba möödunud ööl ning päeva jooksul viiakse sinna ressursse juurde. Helme sõnul toimub praegu kontroll piiripunktides, kuid ei saa välistada, et ühel hetkel tuleb kontrolli alla võtta kogu "roheline piir" ning et appi tuleb kutsuda ka kaitseliitlased ja abipolitseinikud.

"Me oleme vastu võtnud otsuse, et reisijad peavad ära täitma ankeedi. Kopeerime siin Poola mudelit, ka nemad on rakendanud piirikontrolli kõikides piiripunktides. Reisijad, kes tulevad riskiriikidest, lähevad rangema kontrolli alla. Me mehitame ka kõik piiripunktid meditsiinitöötajatega. See on väga suur väljakutse, aga me oleme kaardistanud, kust me inimeressurssi juurde leiame."

ERR-i täpsustavale küsimusele, kuidas toimub Eestisse riskipiirkondadest saabuvate välismaalaste karantiini suunamine, vastas Helme, et seda veel täpsustatakse. Ta rõhutas, et oluline on teavitustöö reisipileteid müüvate ja vahendavate institutsioonide kaudu, et välismaalased oleks teadlikud neid ees ootavast võimalikust karantiinist.

Helme sõnul on võimalik ka lahendus, et kui sellised riiki saabujad ei soovi karantiini minna, aitab riik neil oma kodumaale tagasi pöörduda.

Helme sõnul kindlasti reisijatevood kahanevad, kuid kõige keerukam on töö sadamates. Tema sõnul oli laual ka Rootsiga laevaliikluse sulgemine, aga seda ei saa teha ennekõike sel põhjusel, et siis peatuksid ka kaubaveod ning Eestisse ei saaks tuua tähtsaid asju, näiteks ravimeid.

"Sellepärast me nii drastilist meedet ei rakendanud. Aga Tallink ja Tallinna Lenujaam on meile olnud head partnerid. Tallink lõpetab juba tänasest kruiisipakettide müümise ehk n-ö lõbureisijate arv drastiliselt kukub," sõnas Helme. 

Reisimine

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et lõppkokkuvõttes taandub kõik praegu konkreetsele küsimusele: kuidas vältida haiguse sisseimbumist ja Eesti-sisest levikut.

"Mida vähem on kontakte, seda väiksem on tõenäosus, et haigus levib. Ka rahvusvahelist kogemust analüüsides, siis sellele on rajatud kõik piirangud. Ja kui me neid piiranguid praegu ei astu, siis seisaksime õige pea silmitsi veelgi suuremate piirangutega," sõnas välisminister.

Reinsalu kutsus Eesti inimesi üles loobuma välisriikidesse reisimisest ning teisalt soovitab suuremate viirusepiirkondade riikide elanikel Eestisse mitte tulla.

"Lükake reis edasi, vastasel juhul suuname nad karantiini," sõnas Reinsalu.

Toiduvaru

Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et Eestil on olemas piisavad toiduvarud ja toidupoes järjekorras seista pole tarvis. Peaministri sõnul on tema ametkond suhelnud suuremate kaubanduskettidega ja sealt on kinnitatud, et kolmapäeva õhtul olid poeletid osades kauplustes tühjad mitte toidunappuse, vaid selle pärast, et poed ei jõudnud kaupu nii kiiresti lettidele panna, kui inimesed ära ostsid.

"Niipalju kui mulle on öeldud, siis täna kaupade väljapanek kindlasti taastatakse. Mingiks paanikaks küll põhjust pole. Ei pea minema poodi ja järjekordades seisma. Aga ma mõistan ka inimeste ettenägelikkust, kui soovitakse igaks juhuks esmatarbekaupu varuda," sõnas peaminister.

Siseminister Mart Helme lisas, et päästeamet avaldas isegi heameelt, et inimesed on asunud endale varusid soetama, sest kõikvõimalikud kampaaniad selleks pole nii tulemuslikud olnud.

Karantiin

Helme selgitas, et kui inimesed on kodukarantiinis, on oluline küsimus, kuidas on lahendatud nende elukondlike vajaduste, nagu näiteks toidu kätte saamine.

"Sellisel juhul oleme võtnud vastu otsuse, et need inimesed peavad saama abi kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt, kui neil pole lähedasi või naabreid. Nad ei jää abitult oma korterisse või majja kükitama."

Siseminister tõi teiste riikide kogemuse näitel välja, et kui seal on koolid suletud, hakkas osa lapsi tänavatel hulkuma ja kaubanduskeskustesse kogunema.

"Siin on päevakorral turvafirmadega koostöö tegemine. Kui noortekambad kogunevad, siis saame sekkuda ja kontrollida ning vajadusel rakendada teatud mõjutust, et nad läheks koju. Ja et informeeritaks vanemaid ja koole."

Kõige drastilisem meede, mis karantiini määratud, kuid seda eiravate inimeste kontrollimisel saab kasutada, on Helme sõnul mobiilide positsioneerimine. Ta lisas, et Eesti seadused annavad selleks võimaluse, kuid lisas, et seda tohib kasutada ainult seaduses ettenähtud korras.  

Täiendavad meetmed

Küsimusele, kas valitsus võib kehtestada ka täiendavaid meetmeid juba välja öeldule, tõi sostiaalminister Tanel Kiik kolm näidet.

"Esiteks, täna oleme teinud riigiasutustele ja ettevõtetele soovituse teha kaugtööd, aga tulevikus võib tekkida olukord, kus valitsus peab seadma piirangud suurematele töökollektiividele koos olla. Teiseks, jõusaalid ja spaad, mis praegu piirangute alla ei läinud - ei ole välistatud, et peame ka seal ranged piirangud kasutusele võtma. Kolmandaks võib töö käigus meetmeid juurde tulla, näiteks loome eraldi viroloogia töörühma teadlaste ja ekspertidega ja kui sealt tuleb soovitusi, on valitsus valmis neid vajadusel rakendama," sõnas Kiik.

Peaminister Ratas lisas, et vajadusel ollakse valmis rakendama igasugu meetmeid, mis piiravad inimeste lähikontakte. See võib puudutada näiteks laevaliiklust.

"Ja kui sotsiaalminister tõi välja jõusaalid, siis sama asi puudutab näiteks päevakeskusi ja omavalitsused võivad astuda samme nende sulgemiseks."

Peaminister märkis ka, et samal ajal tuleb tegeleda ka majanduse abipaketi kokkupanekuga ning selleks kaadatakse nii pangandussektor kui ka Kredex.

"Me tahame eesootavat lmajanduslangust pehmendada. Selleks on teatud tagatised ja gartantiid, mida riik saab anda. Et töökohad säiliksid ja seetõttu ei pea me õigeks minna kärpima. Ka Euroopa Liit pakub välja tööriistu, näiteks riigiabi ja need ei lähe eelarve tasakaalu reegli sisse. Juba mõned riigid on taolisi taotlusi teinud," sõnas Ratas.

Eriolukorra juhtimine

Küsimusele, miks juhib eriolukorda peaminister, selgitas Ratas, et see teema oli valitsuses põhjalikul arutlusel ning selle õiguspärasust toetasid nii õiguskantsler kui ka riigisekretär.

Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et selline lahendus on ka kõige operatiivsem, sest kui valitsust juhib peaminister ja eriolukorda keegi teine, tekiks sellest asjatud segadust juhtimises ning kaotataks ka aega.

Kui kaua eriolukord kestab?

Peaminister ütles, et eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

"Kui viiruse levik langeb ja olukord hakkab normaliseeruma, siis valitsusel pole mingit soovi, et eriolukorda hoida. Kui võimalik, siis lõpetame eriolukorra nii kiiresti kui võimalik."

Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et mitte keegi valitsusest ei soovi, et eriolukord kestaks ka üks päev kauem kui vaja, aga see ei tohi kesta ka üks päev vähem, kui vaja.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: