Kristjan Lepik: kuidas me sellest kriisist välja tuleme? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kiidan heaks valitsuse neljapäevased otsused nii koolide sulgemise suhtes kui ka eriolukorra kohta. Riigi tegevuse kvaliteedist sõltub nii viiruse levik kui ka sellele järgnev majanduslik löök, leiab Kristjan Lepik Vikerraadio päevakommentaaris.

Alustuseks oluline küsimus: kui laialdaseks läheb selle viiruse levik? Mulle meeldib väga ühe prantsuse majandusteadlase Frederic Bastiat mõttekäik, mis pärineb tema 1850. aastal avaldatud esseest. Ta ütles:

"Majanduse valdkondades toimub pidevalt erinevaid sündmuseid ning need tekitavad mitmeid mõjusid. Esimene nendest on nähtav, see on kohene. Kuid hiljem tekib mitmeid järelmõjusid ning need on esialgu nähtamatud".

Ja selle järel avaldas Bastiat veel eriti olulise mõtte:

"Head majandusteadlast eristabki halvast see, et ta tegeleb nähtamatute asjade uurimisega, suudab näha praeguste sündmuste mõju tulevikus. Halb majandusteadlane tegeleb vaid nähtava konstanteerimisega."

Majandust kommenteeritakse palju ja erinevate nurkade alt, kuid ma ei raatsi oma aega enamike kommentaatorite lugemisele raisata, sest nad räägivad vaid nähtavast. See, kas Eesti SKT kasvas viimases kvartalis 3,1 või 2,2 protsenti on täiesti ebaoluline. Oluline on see, mis on see nähtamatu osa - millised olid põhjused selle taga ning millised võiks olla edasised trendid.

Sama kehtib ju tegelikult koroonaviiruse puhul - inimesi ei huvita nakatunute eilne arv, vaid see, mis juhtub edasi ja kuidas see nende elu mõjutab. Koroonaviirusest rääkides proovin ma nüüd prognoosida erinevate riikide näidete ja arvandmete põhjal, mis järgmisena juhtuma hakkab.

Esiteks vaatame koroonaviiruse levikut teistes riikides, see on väga õpetlik. Hiinast see lugu algas ning koos väga jõuliste meetmetega on nad nüüdseks viiruse suutnud rahustada ja osaliselt naasevad inimesed juba tehastesse tööle.

Euroopas aga viirus alles kogub hoogu. Siin on eesrinnas olnud Itaalia ning umbes kümnepäevase viitajaga tulevad järgi Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Ka Eesti on samas rütmis. Kuigi riigid on erinevad ja riikide sekkumine samuti, siis üldiselt on seni viiruse algfaas arenenud väga sarnaselt.

Seega võib seda kasvu vaadates prognoosida, et Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania puhul läheb järgneva nädala jooksul nakatanute arvuga olukord hullemaks. Ning Eestis samuti.

Kuid teisalt ühel hetkel juhtub Itaalias sama, mis Hiinas - viiruse levik saadakse pidama, olukord rahuneb. Raske on praegu öelda, kas see juhtub kahe või nelja nädala pärast, kuid kindlasti see juhtub. Veidi hiljem peaks sama juhtuma ka teistes Euroopa riikides.

Seesama kümnepäevane viiteaeg kehtib ka olukorra paranemisel. Seega annab edasise arengu kohta analüüs kaks uudist, hea ja halva. Halb on see, et lähinädalatel levib ka Eestis viirus ilmselt edasi ja nakatunute arv kasvab. Uudised lähevad ilmselt halvemaks. Kuid hea uudis on see, et kevade lõpuks on asi kontrolli all. Viiruse levik saadakse pidama.

Me ei tea seda veel täpselt, kuid mitmed meditsiinieksperdid arvavad, et ka suvine kliima pidurdab koroonaviirust. Aitab ka Eesti hajaasustus. Seega suvised kontserdid ja avalikud üritused taas toimuvad.

Väga palju sõltub ka viiruse levik sellest, kui targalt suudab iga riik reageerida. See on mõneti ootamatult saabunud eksam riikidele. Milline on riigiaparaadi kvaliteet? Kui julged on poliitikud otsuseid tegema?

Näiteks Hiina sai väga jõulise tegutsemisega olukorra kontrolli alla ning ka Taiwan on suutnud vaatamata tihedatele sidemetele Hiinaga suutnud saada palju väiksema viiruse leviku kui näiteks Itaalia, sest nad riigina on väga targalt ja kiiresti reageerinud.

Eesti oleks võinud mõned sammud teha veidi varem, kuid kiidan heaks valitsuse neljapäevased otsused nii koolide sulgemise suhtes kui ka eriolukorra kohta. Riigi tegevuse kvaliteedist sõltub nii viiruse leviulatus kui ka sellele järgnev majanduslik löök.

Nüüdseks on juba selge, et majanduslik löök tuleb raske. Praegu kannatavad turism, kontserdikorraldajad ja meelelahutusasutused, järgmisena jõuab laine teistesse valdkondadesse. Et Eesti sellest kriisist välja tuua, peame tegutsema ühiselt ja targalt. Hoiame kokku ja näitame, mis puust me tehtud oleme.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: