Eriolukord lööb valusalt bussifirmasid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Koroonaviiruse põhjustatud eriolukord on andnud tugeva löögi transpordiettevõtetele ja reisijate arv on kukkunud üle 80 protsendi. Kõige raskemas seisus on vaid piletitulust elatuvad kommertsliinid, mis tähendab, et riigi abita võib linnadevaheline bussiliiklus seisma jääda.

Kui märtsi alguses väljus Tallinna bussijaamast 178 reisi päevas, siis esmaspäeval väljub 53, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koroonaviiruse ja eriolukorra tõttu on vaid piletitulust elatuvate linnadevaheliste liinide reisijate arv kukkunud 83 protsenti.

Tallinna bussijaama ja bussipiletite müügikeskkonna TPilet juht Ingmar Roos ütleb, et kommertsliinide rahavood on täielikult ära kukkunud.

"Tõenäoliselt mõne nädala jooksul tekib olukord, kus bussiettevõtted lihtsalt pankrotistuvad, muutuvad maksejõuetuks ja ei suuda teenindada," ütles Roos.

Näiteks bussifirma Taisto teatas, et tühistab alates esmaspäevast kõik väljumised. Kuid hädas on ka kõik teised. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et ilmselt peab riik linnadevahelise bussiliikluse käigushoidmiseks hakkama reise tellima. Tema sõnul on kõige suurem probleem praegu Tartust lõuna poole suunduvate reisidega.

"Loomulikult riigi huvides on ka see, et meil linnadevaheline ühistransport ja bussiliiklus säiliks ja selle säilitamiseks ilmselt ühel hetkel teatud suundadel tulebki tegeleda sellega, et valida vedaja ja nii nagu maakonnasisesel ühistranspordil, toimub vedaja hange ja sellele vedajale makstakse ka riigipoolset dotatsiooni," lausus Aas.

Ingmar Roos lisas, et hangete lõpule jõudmise hetkeks on bussiliiklus juba seiskunud. Ta ütles, et bussifirmade pankrottide puhul pole olukorra normaliseerudes senist liiklust kiirelt taastada võimalik.

Kommertsliinide kõrval on lisaraha vajadus aga ka riigi poolt doteeritaval ühistranspordil - näiteks maakonnaliinid vajavad aprilli lõpuni juurde 286 000 eurot ja saartevaheline parvlaevaliiklus 575 000.

80 protsenti on vähenenud ka rongireisijate arv, kuid Elron esialgu lisaraha ei küsi, vaid proovib kokku hoida.

"Me praegu juba oleme otsast alustanud liiklusmahu vähendamist. Neid kärpeid tuleb veel alates aprillist. Ja paraku oleme siis sunnitud ka oma inimestele teate saatma välja, et tulevad ka palgakärped," ütles Elroni juht Merle Saks.

Palgakärbe võib ulatuda kuni 30 protsendini, ehkki ettevõte loodab hakkama saada vähemaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: