Helme: riigieelarvet ootab tänavu 1,2 miljardi euro suurune auk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Rahandusminister Martin Helme ütles ETV saates "Esimene stuudio", et koroonaviirusest põhjustatud kriis läheb tänavu Eestile maksma umbes 1,2 miljardit eurot. Samas kinnitas ta, et selle aasta riigieelarvet kärpima ei hakata.

Rahandusminister rääkis, et riigil on puudujääki praegu 80 miljoni eurot. "See on selle aasta eelarve ja maksulaekumiste vahe," selgitas ta.

"Meie prognoos ütleb, et suurusjärgus 800 miljonit saab olema riigieelarve miinus sel aastal. Sellele lisanduvad ka töötukassa ja haigekassa väljamaksed, erinevad muud finantseerimistehingud. See kogu auk on suurusjärgus 1,2 miljardit," sõnas Helme.

"Selle aasta eelarvet me kindlasti kärpima ei lähe," kinnitas minister.

Valitsus otsustas hüvitada haiglatel, kiirabidel ja perearstidel koroonaviiruse tõttu kolme kuu jooksul tekkivad erakorralised kulud summas 221 miljonit eurot.

Helme sõnul võib lõplik summa veel muutuda. "Ma olen näinud, kuidas erinevad riigiasutused käsitlevad kriisi kui suurepärast võimalust oma lisataotlusi esitada. See minu meelest ei sobi kohe kuidagi praegu," lausus ta.

"Ma tahan nendele numbritele enne sisse vaadata, kui sellele päris alla kirjutada," ütles Helme.

Peaminister Jüri Ratas teatas kolmapäeval, et tellitakse 150 hingamisaparaati ja 100 000 testi. Helme kinnitas, et raha selleks on olemas.

Riigi lisaeelarve saadetakse riigikokkku Helme sõnul järgmisel nädalal.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb koroonaviiruse puhangust tulenev majanduslangus vähemalt kuueprotsendiliseks. Seda eeldusel, et maikuuks on eriolukord läbi. Helme sõnul ei erine ka rahandusministeeriumi numbrid väga palju keskpanga prognoosist.

"Kui me saame suve alguseks haiguse selgelt kontrolli alla ja saame hakata piiranguid lõdvendama ja naasma normaalsesse ellu, siis on majanduslangus suurusjärgus kolm kuni viis protsenti, mis tähendab kuue-, seitsmeprotsendilist langust," ütles Helme.

Kui kriis venib veel pikemaks, tuleb Helme sõnul arvestada suurema langusega. "Vahemik on väga suur, kuni 25 protsenti," ütles Helme.

Helme sõnul ei arvesta prognoosid hetkel majanduse abipakettide mõju. Ta rõhutas, et abipaketid on pretsedenditud enneolematus mahus.

Helme sõnul on kriisiaruteludest läbi käinud isegi kodanikupalga idee. "Me ei soovi seda praegu sellisel kujul välja reklaamida, sest meie peamine eesmärk on säilitada tööhõivet," ütles Helme.

Helme sõnul võib oodata, et olemasolevale 30 000 töötule tuleb juurde veel 40 000 töötut ning tööpuudus kasvab umbes üheksa protsendini.

Saatejuht Andres Kuusk küsis, miks otsustas valitsus sulgeda kaubanduskeskused, aga jätta avatuks eraldiseisvad poed. "Kas meil kõigil ei oleks mõistlikum kannatada see kuu aega ära ja äkki siis saame normaalse eluga jätkata?" küsis Kuusk.

Helme sõnul on sellest valitsuses erinev nägemus.

"Minu nägemus on selline, et kiiresti, palju, võimalikult rangelt, ja siis on lõppkokkuvõttes kahju väiksem," vastas Helme. "Küsimus on selles, mis on efektiivne ja mis on jõustatav. Inimesed ju sööma ikka peavad. Teatud ühiskondlikud tööd peab ära saama tehtud. Elektri ja toidu tootmine peab ära saama tehtud."

Helme selgitas, et kaubanduskeskuste sulgemise otsus sai pandud reedele seetõttu, et inimestel oleks selleks ettevalmistusaeg.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: