"Eeldatavasti võtab valitsus lisaeelarve vastu 1. aprillil (kolmapäeval) ja sellisel juhul teisel kuupäeval ehk neljapäeval saaksid nad selle riigikogu täiendaval istungil üle anda," rääkis Põlluaas ERR-ile.

"Ja ma väga loodan, et me saame samal päeval teha ka juba selle eelnõu esimese lugemise, kus minister tuleb seda tutvustama ja räägib sellest pikemalt ja vastab küsimustele," lisas ta.

Põlluaas selgitas, et tavapärase protseduuri kohaselt annab valitsus eelnõu üle ja vastav riigikogu komisjon teeb siis ettepaneku, millal selle võiks esimesele lugemisele võtta.

"Aga sellises keerulises olukorras võib minu meelest need asjad ühendada - põhimõtteliselt saab juhatus ka sel samal päeval selle vastu võetud eelnõu komisjoni saata ja komisjon teha ettepaneku, et kohe sellel samal päeval ka päevakorda tuleks," rääkis riigikogu esimees. "Ja siis riigikogu kiidab selle neljapäevase päevakorra heaks ja me saaks nii-öelda kaks kärbest ühe korraga," lisas ta.

Põlluaas lisas, et kuna riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei võimalda kaugtööd ega elektroonilisi töövorme, siis selleks, et parlament oleks otsustusvõimeline, peab see füüsiliselt kokku tulema. "Ja täiendava istungi jaoks peab olema kohal riigikogu liikmete enamus ehk siis 51 liiget," tõdes ta.

Samas märkis Põlluaas, et Reformierakonna fraktsioon on hetkel sellele vastu. Reformierakonna fraktsioon on riigikogu suurim, selles on 34 liiget.

"Kui me esimest lugemist neljapäeval ei tee, siis toimub see igatahes esmaspäeval, 6. aprillil," lisas Põlluaas.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) rääkis eelmisel nädalal ERR-ile, et tema hinnangul võiks riigikogu lisaeelarve kujul esitatava valitsuse majandusmeetmete kriisipaketi heaks kiita juba aprilli esimesel täisnädalal.

"Me leppisime kokku, et lisaeelarve antakse riigikogule üle hiljemalt 1. aprillil ja me proovime siis selle eelnõu nädalal, mis algab 6. aprillist, ka riigikogus läbi menetleda, et see seaduseks saaks," rääkis Kokk kolmapäeval, pärast rahanduskomisjoni istungit. Tema sõnul võiks esimene lugemine toimuda 6., teine lugemine 8. ja kolmas lugemine juba 9. aprillil.

Kallas: Põlluaas valetab!

Reformierakonna esimees Kaja Kallas lükkas tagasi Põlluaasa väite, justkui ei sooviks Reformierakond riigikogu täiendavat istungit. Kallase sõnul võiks üks täiendav istung toimuda teisipäeval ja siis saaks valitsus lisaeelarve riigikogule üle anda, esimese lugemise saaks teha aga neljapäeval.

"Riigikogu ei ole kummitempel, meil peab olema võimalus seda eelnõu enne ikkagi lugeda. Selle vahel peab olema mõistlik aeg. Kui näiteks homme esitataks lisaeelarve, siis võiks teha homme täiendava istungi ja siis saaks teha neljapäeval esimese lugemise," ütles Kallas ERR-ile.

"Meie oleme valmis selle lisaeelarve vastu võtma, me oleme valmis selleks välja tulema," kinnitas Kallas.

Lisaks võiks teisipäevasel istungil toimuda ka valitsuse infotund, kus saadikud saaksid praeguses olukorras valitsuse liikmetelt lisaeelarve kohta küsida, märkis Kallas.

Rahanduskomisjon toetas lisaeelarve kiiret menetlemist

Riigikogu rahanduskomisjoni käsitles esmaspäeval majandus- ja rahandusprognoosi seoses kavandatava lisaeelarvega. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk rõhutas, et kuna eeldatavasti on koos lisaeelarvega tegu mitme seaduse muutmisega, siis on vaja koostada põhjalik seletuskiri.

"Lisaeelarve koostamisel tuleb arvestada, et kui me leevendame majanduskriisi mõjusid, siis halveneb oluliselt riigi rahanduslik positsioon," märkis Kokk. "Abipakett, mida rakendatakse koostatava lisaeelarve kaudu lahendab majanduslikke probleeme lühiajaliselt.  Otsuste aluspõhimõte peab olema, et riigi toetus peab olema nii lühiajaline kui võimalik ja nii pikk kui vajalik, sest iga toetus tähendab täiendavat kulu Eesti maksumaksjatele ning pikaajaline üle enda võimete elamine tähendab, et me elame järgmiste põlvede arvelt."

"Kui esialgu arvestame kahe miljardi suuruse rahasüstiga, siis peame arvestamaka suurema laenu võtmise vajaduse peale, et tagada majanduse jätkusuutlikkus," ütles Kokk. Ta lisas, et kuna Eesti laenukoormus on madal, siis saame vajadusel julgemalt laenu võtta.

Samas peab lisaeelarve arutelu olema Koka sõnul põhjalik ning vajaduse korral tuleb riigikogus teha eelarvesse ka parandused. Selguse huvides peavad olema rahaeralduste juures ka rakendussätteid, et tagada kõigile otsustajatele ja taotlejatele meetmete selgus ja läbipaistvus

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri märkis, et majandus vajab kindlasti tuge, selles kahtlust pole. Ta viitas ka mitmete teiste komisjoni liikme arvamusele, et vaatamata suurele määramatusele ei tohi lisaeelarve põhineda liialt optimistlikel majandusootustel, sest näha on, et see kriis ei ole ei Eestis ega maailmas paari kuu pikkune.

Komisjoni videoistungil osalesid rahandusminister Martin Helme ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad.