Kuigi valitsus on lubanud hüvitada haiguslehe esimesed kolm päeva, ei ole haigekassal väljamaksete tegemiseks veel seaduslikku alust, sest selleks peab riigikogu eelnevalt lisaeelarve kinnitama ja valitsus korralduse tegema. Kuni see pole tehtud, jätkub tavapärases korras haigushüvitiste maksmine.

Infoliinid saavad haigekassa teatel juba praegu selle kohta väga palju küsimusi.

"Palume inimestelt veel veidi kannatust. Teame, et paljud ootavad juba hüvitist ja alustame makseid esimesel võimalusel," ütles haigekassa juht Rain Laane.

Kui seni on haigekassa maksnud haiguslehe hüvitise välja paari päeva jooksul pärast lehe lõpetamist, siis praegu võib lehtede väljamaksmine võtta keskmisest kauem aega, ent see ei ületa seaduses ette nähtud 30 päeva.

Praeguse korra järgi haigekassa esimest kolme haiguslehe päeva ei hüvita. Neljandast kuni kaheksanda päevani tasub tööandja ning alates üheksandast haiguspäevast haigekassa. Eriolukorra ajaks on valitsus otsustanud teha erandi ning hüvitada tagasiulatuvalt alates 13. märtsist avatud haiguslehtede puhul kuni eriolukorra lõpuni ka kolm esimest haiguspäeva. Hüvitise määr sõltub tööst vabastamise põhjusest ja arvutatakse töötaja eelmise aasta keskmise tulu põhjal.

"Kui maksmiseks vajalikud muudatused on vastu võetud, teeme neile inimestele, kel on selleks ajaks juba haigusleht lõppenud ja tervis korras, lisakande. See võib täiendava koormuse tõttu aega võtta. Kel sel ajal veel haiguslehed lõppemas, saavad lisapäevade hüvitise kogusummana," selgitas Laane. 

Hoolduslehti planeeritav muudatus ei puuduta, sest neid rahastab haigekassa juba praegu alates esimesest haiguspäevast ja 80 protsendi ulatuses hooldaja eelmise aasta keskmisest töötasust.

Riigil kulub lisahaiguspäevade rahastamiseks üle seitsme miljoni euro.